Läänemeresoomlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eestlaste keskaegne väidetav endanimetus maarahvas tuleneb tüvest maa (ka moa, mua, uurali *maγe, mage) ja vanagermaani sõnast ''þrawwaz''-täiskasvanud. Siit ka eesti naeste-rahvas ja meeste-rahvas. Endanimetuse maarahvas etnonüümina kasutamise kohta tõendid puuduvad, pigem käis see omavahelise jutu juurde: maakeel, maainimene, üldistusena ehk ka maarahvas. Kuni XX sajandi keskpaigani eelistati märgistada oma päritolu sünnimaakonna järgi: see-ja-see Järvamaalt, Virumaalt, Saaremaalt jne.

 

 

Eestlaste endanimetus eestlased pärineb vanast rahvanimetusest Ehsten või Esten (sks), Ester (rts), Estones (lad) ning on võetud kasutusele [[Johann Voldemar Jannsen]]i poolt pärast 1857. aastat.

Liivlaste endanimetuseks on keeleteadlaste pingutusena saanud līvlizt, kuigi XIX saj. kutsusid kuralased ennast rāndalist (ka rānda-kurali?) ja Salatsi omad vidumanikaiks. Kunagine imi (inimene) muutus pikapeale rištingiks (ristit imi), rahvast sai rouz.

 

 

Veelgi enam mängumaid pakub sumeri keel, kus on hulk sõnu, mille alguses on inim (sõna): inimdue-ütlema, inimgi-vastama ja veel kolmteist kuni arusaadava inimsiggani-laimajani.