Erinevus lehekülje "D-vitamiin" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{toimeta}}
{| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse"
|- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2"
| align="center" colspan="2" | ''Vitamiin D (kaltsiferool)''
|- style="border-top: 3px solid gray"
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees))
| 02,00255-0,0110 ? [[milligrammmikrogramm|mgµg]]/päevas{{lisa viide}}
|-
| bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine))
| ? [[milligrammmikrogramm|mgµg]]/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad
|- | bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* [[A-vitamiin]], [[C-vitamiin]], [[kaltsium]], [[fosfor]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad
|- | bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* taimetoitlus
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* [[rahhiit]]
* [[osteoporoos|luude hõrenemine]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* ?
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* päikesevalgus
|-
|}
[[Pilt:Cholecalciferol-3d.png|thumbpisi|[[Kolekaltsiferool]], [[vitamiin D]]<sub>3</sub>]]
'''Vitamiin D''' (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad [[hormoon]]idena. Bioaktiivsed on inimorganismis:
* kolekaltsiferool '''D<sub>3</sub>'''
 
==Saamine ja depood==
Loomsete produktidega [[seedekulgla]]sse sattuv kolekaltsiferool (või manustatud kolekaltsiferool või ergokaltsiferool) imenduvad passiivse [[difusioon]]ina [[peensool]]es. Imendumine toimub [[mitsellid]]es ja sõltub [[sapphape]]test.
 
Imendumist pärsivad [[kiudaine]]tega liialdamine, [[kortikosteroidid]], oraalsed [[kontratseptiivid]] ja liigne [[alkohol]].
 
Imendunud vitamiin D transporditakse [[külomikronitega]] maksa. Siia toob vitamiini siduv [[valk]] DBP (vitamin D binding protein) ka nahas [[UV-kiirgus]]e toimel tekkiva kolekaltsiferooli. Maksarakkudes oksüdeeritakse kolekaltsiferool 25-hüdroksükaltsiferooliks. See on D-vitamiini põhiline salvestusvorm [[maks]]as, rasvkoes ja [[lihas]]tes ning ringlusvorm [[veri|veres]]. DHP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli põhiliselt [[neerud]]esse, kus ta muundub hormooniks [[kaltsitriool]] ehk 1,25- dihüdroksükaltsiferooliks.
 
Teatud osa kaltsitriooli väljutub organismist muutumatult, osa [[konjugaat]]idena.
[[Luu]]d on [[kaltsium]]i ja [[fosfor]]i reserv inimorganismis. Luude ja vere vahel toimuv kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab nende vajaliku [[homeostaasi]] luudes, veres ja kogu organismis. Kesksel kohal on selles neerudes tekkiv antirahhiitiline '''kaltsitriool''', mis reguleerib koostöös [[paratüreoidhormooniga]] (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset [[vereplasma]]s ja seega otseselt ka luukoe arengut.
* Vereplasma kaltsiumitaseme langus (kestvalt kaltsiumivaese toidu tarbimisel nt) põhjustab:
** '''PTH''' vabanemise ja '''kaltsitriooli''' sünteesi intensiivistumise (madal plasmakaltsium ning PTH taseme tõus aktiveerivad '''1-hüdroksülaasi''', seda teeb ka madal plasmafosfor).
** Kõrgenenud PTH stimuleeriv toime [[osteoklast]]idele vabastab mõningal määral kaltsiumi ja fosfori luudest (demineralisatsioon).
** Kõrgenenud kaltsitriool, koostöös PTH-ga vähendab kaltsiumi ja fosfori [[ekskretsiooni]] neerukanalites.
** Kõrgenenud kaltsitriool suurendab ka kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest.
Efektide summana normaliseerub kaltsiumitase veres.
* Vereplasma kaltsiumitaseme liigne tõus on välditud sellega, et:
** Kõrgenev kaltsitriool hakkab [[tagasiside]]stuslikult inhibeerima 1-hüdroksülaasi ja stimuleerima inaktiivse 24,25-dihüdroksükaltsiferooli teket.
** Kõrgenenud kaltsiumitase blokeerib ka PTH tekke.
** Langeva kaltsitriooli ja väga madala PTH tasemega kaasub kaltsiumi [[ekskretsioon]]i suurenemine neerukanalites, kaltsiumi ja fosfori luudest vabanemise pidurdumine ja mineralisatsiooni suurenemine ning kaltsiumi peensoolest imendumise langus.
Inhibeerib [[T-lümfotsüüt]]ide [[proliferatsioon]]i ja [[lümfokiin]]ide sekretsiooni ning mitmete vitamiin D retseptoreid ekspresseerivate rakkude prolifereerumist.
----
Kaltsitriooli [[molekulaarne]] toimemehhanism realiseerub steroidretseptorite kaudu, st on tüüpiline steroidhormoonide toimemehhanism. Nt transporditakse kaltsitriooli peensoole limaskesta DBP abil, kus ta seostub retseptoriga limaskesta epiteelraku tsütoplasmas. Tekkinud retseptor-kaltsitriool-kompleks seostub spetsiifiliselt DNA vastava alaga. Tulemuseks on geenistimulatsioon, spetsiifilise mRNA süntees ja spetsiifilise kaltsiumsiduva valgu (CBP) süntees peensoole limaskesta rakkude tsütoplasmas. CBP soodustab kaltsiumi imendumist peensoolest. Sellist [[geeniekspressioon]]set toimet avaldab kaltsitriool ka luudes, [[neer]]udes, [[hammas]]tes, [[platsenta]]s, [[pankreas]]es, [[hüpofüüs]]is, [[munand]]ites jm.
 
==Defitsiit==
Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse.
 
Defitsiit võib aga tekkida kroonilise [[alkoholism]]i korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste (nagu
[[Crohn`i tõbi]] jt), maksa puudulikkuse ja [[tsirroos]]i, kroonilise [[pankreatiit|pankreatiidi]], [[sapipõis|sapipõie]] patoloogia ning mitmete seede-elundkonnas sooritatud operatsioonide korral aga ka mõningate ravimite tarbimisel nagu [[antikonvulsant|antikonvulsandid]] ja [[barbituraat|barbituraadid]] aga ka mõned [[kolesteroolialandaja|kolesterooli alandavad]] ravimid. Nt [[kortikosteroid]]id stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks [[metaboliit]]ideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni.
 
Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab [[rahhiit]]i ja sellega kaasuvat lihaste [[hüpotoonia]]t. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi.
Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt:
* vitamiin D kestev puudumine toidus
Kui tegemist on vitamiin D resistentse rahhiidiga, siis ei mõju vitamiin D manustamine. See võib olla tingitud nt neerude kahjustusest või organismi võimetusest sünteesida manustatud vitamiin D baasil kaltsitriooli. Sellisel juhul tuleb organismi viia kaltsitriooli.
 
Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab [[osteomalaatsia]]t- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, ka pikemaajaline [[kaltsiumikanalite blokaator]]ite manustamine, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne.
 
==Omastamishäired==
 
Vitamiin D defitsiiti inimestel põhjustavad ka kaasasündinud eripärad ehk omandatud [[reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem]]i ([[RAAS]]) toimimine. Häiretest nimetatud süsteemi töös annab märku madal vererõhk jt seisundid. Vitamiini D tableti vormis suukaudse pikemaajaline manustamine võib kaasa tuua mitmesuguste kaltsiumit sisaldavate ladestiste tekkimise kas siis [[neerukivi]]de ja või [[sapikivi]]de jms näol.
 
==Manustamine==
RDA (soovitatav päevane kogus):{{lisa viide}}
* '''meestel''' 0,0055-0,008mg8 µg
* '''naistel''' 0,0055-0,008mg.8 µg
* '''lastel''' 0,0088-0,0110 µg mg
* '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 0,0110-0,012mg12 µg.
 
1μg1 μg kolekaltsiferooli või ergokaltsiferooli võrdub 40 IU.
----
Vitamiin D manustamine on hädavajalik rahhiidi ja [[osteomalaatsia]] ravis. Tema toime on efektiivsem, kui seda teha koos kaltsiumi, fosfori, vitamiinidega A ja C (viimasel on ka ennetav efekt vitamiin D toksilisuse suhtes).
 
==Manustamine terapeutilistes kontsentratsioonides==
 
----
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. [[Kaltsiferool]]il on aga [[steroidhormoon]]ide laadne toime, seepärast on päevase totaalkoguse ülempiir kestval manustamisel 12μg12 μg (480 IU) ja ühekordsel 40μg40 μg (1600 IU). Nende koguste ületamisel võivad ilmneda kahjustavad toimed. Nt imikutel põhjustavad juba enam kui 20μg20 μg annused neerude ja närvikoe kahjustusi.
 
Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, [[polüuuria]].
* kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- [[kops]]u, [[süda]]messe, [[veresoon]]te seintesse jne
* tekib [[neerupuudulikkus]] lubjastumise tõttu
* akuutne [[pankreatiit]]
Tal on ka [[teratogeen]]ne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, [[kasvupeetus]]t ja [[aort|aordi]] [[stenoos]] i.
 
==Vaata ka==
223

muudatust