Mikrofon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (Robot: lisatud az:Mikrofon |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{vikinda}}
'''Mikrofon''' on [[andur]], mis muundab [[Heli|helivõnkumised]] elektrilisteks
Mikrofoniliike on palju, alustades tavalises [[telefon]]is olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on [[stabiilsus]], sageduskarakteristik, suunatundlikkus, [[suurus]], välimus, maksumus jne. Tööpõhimõtteid, kuidas mikrofoni valmistada, on mitu. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus [[helilaine]] poolt loodud õhuosakeste erinev [[kiirus]] muudab kuuma [[traat|traadi]] [[temperatuur]]i ja seega ka [[elektritakistust]], niiviisi [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|moduleerides]] [[elektrivool]]u, millega traati kuumutatakse.
*
*
== Mikrofonitüübid ==
* muutuv kontakttakistus (nt. süsimikrofon)▼
* piesoelektriline (nt. piesoelektriline e. kristallmikrofon)▼
* elektrostaatiline (nt. kondensaatormikrofon)▼
* elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt. võnkepooliga dünaamiline mikrofon ja riba e. lintmikrofon)▼
▲*
▲'''võrega kaitstud (vältimaks näiteks otsese hingeõhu tekitatud võnkumist). Membraan võib'''
▲* membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju ainult membraani ühele poolele; sellisel juhul on tegemist helirõhule
▲* helilained avaldavad mõju membraani mõlemale küljele; sellisel juhul on tegemist helirõhu gradiendi tundliku mikrofoniga
See on
Sellise mikrofoni headeks külgedeks on lihtsus, stabiilsus ja odavus. Halbadeks külgedeks on aga vilets [[sagedus]]karakteristik ja kõrge [[müratase]]. Mikrofoni tundlikkus sõltub helisisendist, olles madalate ja kõrgete helide puhul üsna tundetu. See teeb ta sobivaks telefoniaparatuuris, sest tundetus madalate helide suhtes filtreerib välja taustamüra ning tundetus kõrgete helide suhtes võimaldab mikrofonil töötada ilma ülekoormuseta ja moonutuseta. Telefonikommunikatsioonis kantakse üldjuhul heli üle vaid teatud kitsas sagedusalas.
▲'''Süsimikrofonid'''
▲See on arvatavasti kõige levinum laiatarbemikrofon. Süsimikrofon töötati välja telefoniaparatuuris kasutamiseks. Mikrofoni membraan on kinnitatud peene söepuruga täidetud anuma külge. Elektrikontaktide abil antakse söepulbri peale pinge. Helilainest tingitud õhurõhu muutus paneb membraani liikuma, mistõttu muutub söepulbrile avalduv rõhk ja seega ka söepulbri takistus. Seega moduleeritakse söepulbrit läbivat elektrivoolu. Et suhteliselt väike membraani asukoha muutus põhjustab suhteliselt suurt takistuse muutust, siis tekitab mikrofon võimendusefekti ning on seega väga efektiivne muundur. Sellise mikrofoni headeks külgedeks on lihtsus, stabiilsus ja odavus. Halbadeks külgedeks on aga vilets sageduskarakteristik ja kõrge müratase. Mikrofoni tundlikkus sõltub helisisendist, olles madalate ja kõrgete helide puhul üsna tundetu. See teeb ta sobivaks telefoniaparatuuris, sest tundetus madalate helide suhtes filtreerib välja taustamüra ning tundetus kõrgete helide suhtes võimaldab mikrofonil töötada ilma ülekoormuseta ja moonutuseta. Telefonikommunikatsioonis kantakse üldjuhul heli üle vaid teatud kitsas sagedusdiapasoon.
▲'''Piesoelektrilised mikrofonid'''
Piesoelektriline efekt laseb materjalil (kvartsil, Rochelle'i soolal, mõnedel
52. rida ⟶ 42. rida:
Muundab helirõhu muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Mikrofonis moodustab kondensaatori ühe plaadi metallitatud membraan, mis asub paigalseisvast plaadist paarikümne mikromeetri kaugusel. Mahtuvuse muutus teisendatakse elektripinge muutuseks madal- v. Kõrgsageduslikult. Levinuim on madalsageduslülitus, mispuhul mikrofon on ühendatud järjestikku elektrilaenguid polariseeriva alalispinge U allikaga ja takistiga. Selles lülituses muutub koos mahtuvusega C kondensaatori laeng Q (vastavalt tuntud seosele Q=CU). Laengu muutusest põhjustatud elektrivool tekitab takistil membraani võnkumist järgiva pingelaengu.
61. rida ⟶ 53. rida:
==== Võnkepool- ehk dünaamilised mikrofonid ===
Dünaamilise mikrofoni talitus põhineb nähtusel, et magnetväljas liikuvas juhtmes indutseerub emj. Membraani küljes olev võnkepool (mille mähis on valmistatud 0,02. . .0,05 mm jämedusest traadist) asub püsimagnetist ja magnetjuhist (ikkest) moodustuva magnetjuhist (ikkest) moodustuva magnetahela rõngakujulises õhupilus. Kui membraan hakkab võnkuma, lõikavad võnkepooli mähise keerud radiaalse magnetvälja jõujooni ja mähises indutseerubki emj., mille suurus ning suund sõltub pooli liikumise kiirusest ja suunast.
==== Riba ehk lintmikrofon ====
Lintmikrofoni magneti poolusekingade vahelises sirges õhupilus paikneb 2 µm paksune laineline alumiiniumlint, mis täidab nii membraani kui ka magnetvälja jõujooni lõikava juhtme ülesannet. Mikrofoniga on kokku ehitatud pingekõrgendustrafo, mis ühtlasi suurendab mikrofoni väljundtakistust.
Lintmikrofon on tundlik vibratsioonile ning muudele välismõjudele. Seepärast kasutatakse teda üksnes stuudiomikrofonina.
=== Liitmikrofon ===
On võimalik ehitada mikrofone, kus tundlikkus helirõhu gradiendile ja tundlikkus
76. rida ⟶ 72. rida:
akustilised viitteed. Viide suurendab esi- ja tagaküljele mõjuvate helide teekondadevahet,
muutes mikrofoni ühesuunamikrofoniks.
Kui ringikujuline ja 8-kujuline suunadiagramm kokku liita, siis on tulemus
kahekordne selles suunas, kus mõlemad ülekanded on samas faasis, ja minimaalne selles
83. rida ⟶ 80. rida:
levinumad.
==Tunnussuurused==
Tunnussuurused. Vallastundlikkus on koormuseta mikrofoni väljund-emj. ja tema membraanile telje sihis mõjuva helirõhu suhe sageduse 1000 Hz. Nimitundlikkus on seesama suhe juhul, kui mikrofoniga on ühendatud nimikoormustakistusega takisti.▼
▲
Tundlikkuse standardtaset väljendab 0,1-Pa helirõhu korral mikrofoni nimikoormustakistusel tekkiva pinge ja võimsusel 1 mW samal takistusel kujuneva pinge suhe (dB).
99. rida ⟶ 98. rida:
Esi- ja tagasuunatundlikkuse erinevus iseloomustab ühesuunamikrofoni suunatoimet. Mida suurem on seda erinevust väljendav suhtarv, seda väiksem on mikrofon tundlik tagasuunast saabuva heli suhtes.
==Kasutamisjuhis ==
Mikrofon tuleb valida ühe kvaliteediklassi võrra parem trakti ülejäänud aparatuurist v. sellega vähemalt ühest klassist.
| |||