Elektrijuht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tühistati muudatus 3370442, mille tegi 90.190.73.21 (arutelu) |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{viita}}
'''Elektrijuht''' ehk '''juht''' on [[materjal]], mis sisaldab
Kui [[elektriline potentsiaal|elektrilised potentsiaalid]] juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt [[Ohmi seadus]]ele läbib juhti [[elektrivool]].
Paljud elektrijuhid on [[metallid]],
▲Paljud elektrijuhid on [[metallid]], kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
==Metallid==
Metallid on [[elektronjuhtivus]]ega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalli[[aatom]]ite [[elektronkate|elektronkatte]] [[väliskiht|väliskihi]] [[elektron]]ide ehk [[valentselektron]]ide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on [[keemiline element|keemilised elemendid]], mis asuvad [[Mendelejevi tabel]]is [[boor]]i ja [[poloonium]]it ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese [[energia]]kuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada [[elektrivool]]u kandjad.
15. rida:
==Pooljuhid==
[[Pooljuht]]ides on puhta [[kristallivõre]] puhul stabiilsed [[keemiline side|keemilised sidemed]] ning elektronide puudu- ega ülejääki ei ole. Kui aga võresse satuvad [[võõraatom]]id ([[lisand (keemia)|lisand]]ite aatomid), tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima.
==Ioonjuhid==
[[Ioonjuhtivus]]ega elektrijuhid on [[vedelik|vedelas]] olekus [[soolad]] ja [[elektrolüüt|elektrolüüdid]], näiteks happe- või soola[[lahus]]ed. Nende juhtivus tuleneb sellest, et [[vesi|vees]] [[keemiline side]] [[elektrolüütiline dissotsiatsioon|dissotsieerub]]. [[soolad|Soola]] [[molekul]] laguneb [[katioon]]iks ja [[anioon]]iks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada [[elektrivool]]u kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub.
23. rida ⟶ 25. rida:
==Juhtivust mõjutavad tegurid==
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] avaldavad kõik materjalid laetud osakeste liikumisele vastupanu, mida nimetatakse [[elektritakistus]]eks ehk takistuseks. Juhi takistus sõltub materjali [[eritakistus]]est, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati [[soojus]]t vastavalt juhi takistusele. Kuna kõrgel temperatuuril juhid sulavad, siis on mingist kindlast materjalist ja kindlate mõõtmetega (ristlõikega) juhi maksimaalne [[elektrivoolu tugevus|voolutugevus]], millele ta vastu peab. See on eriti oluline [[trükkplaat]]ide ja mikroskeemide (kiipide) puhul, sest nendes on juhtide ristlõiked suhteliselt väikesed.
==Ülijuhid==
Elektrijuhi erijuht on [[Ülijuhtivus|ülijuht]], milles takistus elektronide liikumisele täielikult puudub. Kahjuks ülijuhid [[toatemperatuur]]il ei tööta. Tänapäeval tuntud parimate ülijuhtide puhul ei tohi [[temperatuur]] ületada 138 [[kelvin]]it (u -135°C), mis on umbes pool toatemperatuuri ja [[absoluutne nullpunkt|absoluutse nullpunkti]] [[vahe]]st. ▼
▲Elektrijuhi erijuht on [[Ülijuhtivus|ülijuht]], milles takistus elektronide liikumisele täielikult puudub. Kahjuks
[[Category:Elekter]]
|