Kasti vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

1638 on piiritüli Kasti (Yxkull) ja Haimre (Dietrich ja Hans Wrangel) omanike vahel.<ref>Meinhard Uustalu. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. Lisa III, lk. 125</ref>. Kohtu otsusega antakse Kunso küla Kastilt Haimre mõisale.

 

 

1669–1684 jagunes Kasti mõis [[Vana-Kasti mõis|Vana]]- ja [[Uus-Kasti mõis|Uus-Kasti]]ks.<ref>Taube, H. "Die von Uexküll" II, Berlin, 1936, lk. 129</ref> Mõis jaotati Johann Uexkülli (kes valitses mõisat 1627 – 1669) kolme poja Johann – Wolmari, Gustavi ja Claesi vahel. Peale Gustavi surma oktoobris 1682 jaotati ka tema osa mõisast kahe ülejäänud venna vahel. 1678 asus Uus – Kasti mõisa keskus Kasti – Valgu maantee ääres nn. "Kivitrummist" sadakond meetrit lõuna pool. XIX sajandi algul on Uus – Kasti juba Karkmal, Konovere (Vigala) jõe kaldal. Rahvamälestustes märgitakse, et vanasti olevat saksad elanud Karkmal, hiljem aga toodud mõis Kasti üle. Tõenäoline on siiski võimalus, et mõisnik elas Karkmal siis, kui Vana – Kastis toimus mõni suurem härrastemaja ümberehitus või remont. Uue – Kasti mantelkorstnaga hoone seinakrohvis on aastaarv 1751.<ref>Meinhard Uustalu. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. lk. 49, 115</ref> Võibolla oli Kasti jaotamine ka Üxküllide tagamõttega trikk, et mitte anda riigile ära kogu mõisat. Võimalik, et seejuures Uus – Kasti hoonete ehitamiseks lammutati vana vasallilinnust.

 

'''XVII sajandi''' teise poolde on dateeritud Kasti mõisa ja selle maade kaart ''Geometrisch Charta oxtemew Godzet Kasti, iser tigedoniert Estland, Districtet Wyk ocs Mariamah Voisa belägert'' (Tolleaegne kirjaviis on kohati raskesti ümberkirjutatav). Sellel plaanil on kujutatud tollast mõisa ühekorruselise kõrge viilkatusega (ja võib arvata, et mantelkorstnaga) hoonena. Selle kõrval on vana linnuseplaan, mis huvitavalt kattub S. Waxelbergi mõõtmisjoonisega tollest ajast. Ka sellel plaanil on linnuse hoonetiivad üksteisega risti. Kasti maad piirnevad Haimre ja Vaimõisa (mis tollal oli üks valdus Telliste ja Mõisamaaga) mõisaga. Kaardil on näha ülekäigud Vigala jõest Jaaniveskil ja Koha veski juures, ühendusteed suunduvad edasi Vanamõisa juurde ja sealt Valgu. On juba kujutatud Uus – Kasti mõis, mis ei asu veel Vigala jõe ääres.<ref>http://www.ra.ee/dgs/_display.php?web=kaardid&fns=EAA.1.2.C-IV-241&img=eaa0001_002_0CIV241_00000_k&tpl=zoomify&hash=e6562725f4f3b691b072853337194e8c, EAA f. 1, n. 2, s. C IV 241</ref>

 

1682–1733 on omanikena märgitud küll Uexkülle, kuid valdamiste aastad on kaunis segased.

 

'''1687''' toimus Kasti mõisa inventeerimine ja ainsana Märjamaa kihelkonnas redutseerimine (riigistamine – läks Rootsi krooni omandusse). Tõenäoliselt anti mõis Üxküllidele rendile. Mõisa kohta koostati kaardid ja kirjeldused, milles märgitakse härrastemaja vana ja lagunenud hoonena, mille paljudel akendel puuduvad klaasid. Härrastemaja otseses läheduses kirjeldatakse vanu müüre, mis on näidatud ka kaardil. Tegu peab olema vasallilinnuse varemetega, millest mõisnik kasutab elamuna ainult väikest osa. Peale härrastemaja on kaartidel märgitud veel 6 hoonet. Samal aastal mainitakse Kastis teist veskit – Jaaniveskit,mis töötas veel 1828 a.<ref>Meinhard Uustalu. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. lk. 42, 48</ref> Ilmselt on kasutatud nende ehituseks kivimurruna jällegi linnusevaremeid. 1687 tehtud kaardi "''Casti Hoff''" koostaja on leitnant [[Samuel Waxelberg]] (koostas 1683 ka Haapsalu linna plaani ja teostas üle Eesti muid kindlusehitiste ja linnade mõõdistamisi). On kujutatud jälle ühekorruselist viilkatuse ja ühe korstnaga hoonet, ning säilinud linnuseehitise ruumide jaotust. Selle suurendatud kujutist ja ümberjoonistatud skeemi ongi hiljem kujutatud Waxelbergi linnuseplaanina. Eraldi suurt Waxelbergi plaani Kasti linnusest ei ole teada.<ref>http://www.ra.ee/dgs/_display.php?web=kaardid&fns=EAA.1.2.C-IV-240&img=eaa0001_002_0CIV240_00000_k&tpl=zoomify&hash=34a3c554aeea6e8322a84815a1e6ed92 EAA f. 1, n. 2, s. C IV 240</ref> Mõisa ristkülikukujuline õu on piiratud taraga ja selle edelanurgas on lihtne puidust väravaehitis. Sissepääsutee on samas kohas tänapäevalgi. Õue kirdenurgas ja väravaehitise lähedal, praeguse nn. Sepa kõrtsi vastas on küünid.