Rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
 
'''Rahvuslus''' ehk [[natsionalism on]] [[ideoloogia]], maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub [[rahvus]]ele. Rahvuslus pooldab [[rahvusriik]]i kui [[rahvuslikud huvid|rahvuslike huvide]] tagajat vastandina [[paljurahvuseline riik|paljurahvuselistele riikidele]].{{lisa viide}} Enamik rahvuslastest usub, et [[riik|riigi]] piirid peaksid üldiselt kattuma [[rahvus]]e [[asuala]] piiridega.{{lisa viide}}
 
RahvuslikRahvusluse eneseteadvusideoloogia olenebkohaselt peamiseltpüüab päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Igaiga [[rahvus]] püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid ja ajada teadlikku rahvuspoliitikat. Täisväärtuslikult saab rahvus, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses., Seepärastseepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad niisugust eraldatust võimaldavad tegurid, nagu oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, sellemille täiuslikem vorm on [[omariiklus]]. RahvustunneNiisiis eipooldab olerahvuslus vastunäidustatud[[rahvusriik]]i, inimesemille ühegipiirid põhivajadusega,kattuvad vastupidi,üldjoontes rahvuse[[rahvus]]e eneseteostus[[asuala]] japiiridega, turvalisuskui on[[rahvuslikud kahuvid|rahvuslike indiviidihuvide]] turvalisustagajat javastandina eneseteostus[[paljurahvuseline riik|paljurahvuselistele riikidele]].
 
Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida [[20. sajand]]il propageerisid [[fašism|fašistlikud]] liikumised – peavad rahvust inimese [[identiteet|identiteedi]] kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda [[rassid|rassi]] kaudu ja seostasidseostada [[geneetika]]ga.
Rahvuslus on omane peamiselt rahvaile, kes enesemääramise ja omariikluse poole alles pürgivad või tunnevad ohtu selle kadumiseks. Riikliku iseseisvuse ammu saavutanud rahvas teadvustab oma identiteeti mõnevõrra teisiti, seades esikohale riigi huvid ja mõjukuse.
 
Rahvusluse vastanditeks on [[internatsionalism]], [[kosmopolitism]], mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja [[maailmakodanik]]u ideed, ningaga ka [[imperialism]], mis toetab paljurahvuselisi riikesuurriike. Rahvuslus välistab mõiste ''maailmakodanik'' ja vastandab sellele mõiste ''kodanik''.<ref>[[Tauno Rahnu]]. ''Audiatur et altera pars''. 2001.</ref>
Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida [[20. sajand]]il propageerisid [[fašism|fašistlikud]] liikumised – peavad rahvust inimese [[identiteet|identiteedi]] kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda [[rassid|rassi]] kaudu ja seostasid [[geneetika]]ga.
 
Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli [[rahvusriik|rahvusriigist]] saanud [[ühiskondlik korraldus|ühiskondliku korralduse]] domineeriv vorm.
 
Rahvusluse vastanditeks on [[kosmopolitism]], mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja [[maailmakodanik]]u ideed, ning [[imperialism]], mis toetab paljurahvuselisi riike. Rahvuslus välistab mõiste ''maailmakodanik'' ja vastandab sellele mõiste ''kodanik''.<ref>[[Tauno Rahnu]]. ''Audiatur et altera pars''. 2001.</ref>
 
== Liigid ==