Struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5047 baiti ,  9 aasta eest
Kärbitud, ''neutraliseeritud'' ja toimetatud
PResümee puudub
(Kärbitud, ''neutraliseeritud'' ja toimetatud)
{{See artikkel|räägib üldisest struktuurimõistest ning struktuurimõistest filosoofias; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Struktuur (täpsustus)]]}}
'''Struktuur''' on [[süsteem]]se [[objekt]]i [[organisatsioon]]iline, korrastuslik, [[konfiguratsioon]]iline ehk ehituslik külg.
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}{{NPOV}}
'''Struktuur''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''structura'' '(sise)ehitus') on üldmõiste (sh ka [[kategooria (filosoofia)|kategooria]]), mis on määratletud, kui süsteemi elementide (enamasti püsiv) seostus ehk organiseerimisviis<ref>Schmidt, Henrik, 1991. Philosophisches Wörterbuch. Stuttgard. ISBN 5-250-01794-0</ref><ref> Новая философская энциклопедия. 2001. Москва. ISBN 5244009613</ref>.
 
'''Struktuur''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''structura'' '(sise)ehitus') on üldmõisteka tunnetuslik mõiste (sh ka [[kategooria (filosoofia)|kategooria]]), mis on määratletud, kui süsteemi elementide (enamasti püsiv) seostus ehk organiseerimisviis <ref>Schmidt, Henrik, 1991. ''Philosophisches Wörterbuch''. Stuttgard. ISBN 5-250-01794-0</ref> <ref> ''Новая философская энциклопедия''. 2001. Москва. ISBN 5244009613</ref>.
Struktuuri mõistele aluse panijaks peetakse nii [[Immanuel Kant]]i, kui ka [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]it. Tänapäeval on struktuuri mõistet laiendatud ja kitsendatud väga erinevates suundades ning sellel puudub kõiki rahuldav, n-ö neutraalne määratlus. Levinud on nende objekt-orienteeritud tõlgendused.
 
== Selgitusi ==
Struktuuri mõistele aluse panijaks peetakse nii [[Immanuel Kant]]i, kui ka [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]it. Tänapäeval on struktuuri mõistet laiendatud ja kitsendatud väga erinevateserinevatest suundades[[aspekt]]idest ning sellel puudub kõiki rahuldav, nnii-ööelda neutraalne määratlus. Levinud on nendestruktuuri probleem- ja objekt-orienteeritud tõlgendused.
Struktuuri siin esitatav abstraktne määratlus on läbilõige erinevatest sõnastustest. Kuna tegemist on [[abstraktne|abstraktse]], filosoofilise kategooriaga, siis on sellel ka varieeruvaid tõlgendusi. Ollakse eri meelel, kas struktuur on püsiv või enamasti püsiv; kas on tegemist mingi seletamatu seosega või seostega elementide vahel, jne.
 
Ollakse eri meelel, kas struktuur on püsiv või enamasti püsiv; kas on tegemist mingi seletamatu seosega või seostega elementide vahel, jne. Ilmne on, et keemilise protsessi puhul on tegemist aine struktuuri kiire muutumisega, [[evolutsioon]]ilise protsessi puhul suhteliselt aeglase muutumisega ning alles [[stagnatsioon]]i puhul võib rääkida struktuuri püsivusest.
Struktuuri mõistele on omistatud veel järgmisi tunnuseid: 1) Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate objektide ja süsteemide lahutamatu [[atribuut]]. 2) Seoses mateeria struktuuritasemete või -aspektide mitmekesisusega on mis tahes süsteem polüstruktuurne. 3) Struktuur koosneb elementidest ja nendevahelistest seostest. 4) Struktuur jääb muutumatuks, [[invariant]]seks, seni kuni pole muutunus selle seostatus. 5) Struktuuri mõiste on tihedalt seotud ''seaduse, vormi, paratamatuse'' jt sugulaskategooriatega. 6) Struktuuri täpne definitsioon antakse [[matemaatika]]s [[isomorfism]]i mõiste abil.
 
Struktuuri mõistele on omistatud veel järgmisi tunnuseid: 1) Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate objektide ja süsteemide[[süsteem]]ide lahutamatu [[atribuut]]. 2) Seoses mateeria struktuuritasemete või -aspektide mitmekesisusega on mis tahes süsteem polüstruktuurne. 3) Struktuur koosneb elementidest ja nendevahelistest seostest. 4) Struktuur jääb muutumatuks, [[invariant]]seks, seni kuni pole muutunus selle seostatus. 5) Struktuuri mõiste on tihedalt seotud ''seaduse, vormi, paratamatuse'' jt sugulaskategooriatega. 64) StruktuuriOn jõutud arusaamisele, et struktuuri täpne definitsioon antakseon antav [[matemaatika|matemaatiliselt]]s [[isomorfism]]i ja [[invariant]]suse mõiste abil.
Struktuuri mõiste abstraktse ära seletamise katsed on märgatavad Saksa ja Vene filosoofilistes teatmeteostes. Mujal, ka Eestis, huvitutakse viimasel ajal rohkem selle objekt-orienteeritud määratlustest <ref>The Penguin Dictionary of Philosophy. 1997, London. ISBN 0140512500</ref><ref>Meos, Indrek, 2002. Filosoofia sõnaraamat: olulisi mõisteid koolkondi, filosoofe, seisukohti. Tallinn. ISBN 9985-0-1355-7</ref>. Nii on see mõiste aja jooksul kohati kujunenud käibesõnaks, mille sisu on ähmastunud. Tavaliselt domineerivad selle märksõna all ametiasutuste üksused, isikkoosseisud ja eritähenduslikud struktuurid.
 
== Täpsustusi ==
Struktuuri määratluse laialivalguvus on pannud tunnetus- ja süsteemiteoreetikuid seda mõistet täpsustama ja konkretiseerima <ref> Bertalanffi, Ludwig von, 1937. ''Zu einer allgemeinen Systemlehre''. Wien </ref> <ref> Тюхтин, В. С. 1972. ''Отражение, системы, кибернетиеа''. Москва. </ref>. jaKõik süsteemiteoreetikuid<ref>katsed struktuuri olemust ära seletada viivad paratamatult graafide Блаубергjuurde, И.kasvõi В.nende diagrammide näol <ref>Mereste, ЮдинUno, Е1987. Ф. 1973. Становление''Süsteemkäsitlus: иsüsteemsest сущностьmõtlemisviisist системногоmajandusnähtuste подхода. Москваkäsitlemisel''. Tallinn</ref>. ningStruktuuri, matemaatikuid[[isomorfism]]i sedaja mõistet[[invariant]]suse täpsustamamõisted on lihtsalt ja konkretiseerimapiltlikult selgitatavad [[graafi struktuur]]i põhjal.
[[Pilt:Rubik's cube.svg|pisi|[[Rubiku kuubik]], kui elementide positsioone (struktuuri) säilitav süsteem]]
 
Iga [[süsteem]]i puhul mängivad olulist rolli selle elementide ja seoste ''empiirilised omadused''. Igal süsteemil on oma ''funktsioon'' ja ''struktuur''. Väidetakse, et struktuur on süsteemi [[abstraktsioon]], selle "skelett", kus elemendid on minetanud oma empiirilised tähendused, kuid nende erinevused avalduvad erinevate '''''positsioonide''''' näol struktuuris. Struktuur on kujutatav [[graaf]]ina ning seotud [[invariant]]suse ja [[isomorfism]]iga. Kuna süsteem on (üldjuhul) paljuaspektiline, võib seda dekomponeerida osisteks erinevatest aspektidest, siis vastab igale aspektile oma struktuur.
 
Süsteemi, struktuuri ja positsiooni mõisted on lihtsalt ja piltlikult selgitatavad [[Rubiku kuubik]]u põhjal.
 
Kommentaarid Rubiku kuubiku elementide positsioonide kohta: a) Rubiku kuubiku igal tahul on üks element ''keskel'', neli elementi ''servades'' ja neli elementi ''nurkades''. Seega kuubiku 6 elementi moodustavad '''''„keskpositsiooni“''''', 24 elementi '''''„nurkpositsiooni“''''' ja 24 elementi '''''„servpositsiooni“'''''. b) Kihti pöörates '''''süsteem muutub''''', sest muutuvad elementide empiiriliste omaduste, st värvide, omavahelised suhted. '''''Struktuur ei muutu''''', sest elementide positsioonid säilivad. c) Rubiku kuubik on esitatav struktuuri säilitava graafina, millel on '''''kolm tipupositsiooni'''''.
 
Süsteemiteoreetiline ''positsiooni'' mõiste langeb kokku graafiteoorias kasutatava [[graafi orbiit|orbiidi]] mõistega<ref>Harary, Frank, 1972. Graph Theory. Addison-Wesley</ref>. Isomorfsed graafid omavad üht ja sedasama struktuuri. Graafide isomorfismi tuvastamine ei tähenda veel struktuuri äratundmist, see kujutab endast vaid nende [[identsus]]e kindlaksmääramist. Struktuuri ''äratundmine'' rajaneb selle kirjeldamisel spetsiifiliste [[märk]]ide (tunnuste) abil.
 
Märgitakse, et tunnetatava objekti struktuuri avaldamise adekvaatseks ”keeleks” on matemaatilised vahendid, mõisted ja meetodid. Struktuuri mõistele on omane eriline, samal ajal universaalne suhete (seoste) tüüp – ''kompositsioon''. Kompositsioon on matemaatiliselt avaldatav [[valem]]ite, [[võrrand]]ite, [[maatriks]]ite, [[graaf]]ide jt matemaatiliste vahendite abil. Kuna struktuur on moodustis elementidest ja nendevahelistest seostest, siis on selle eksplikaadiks (äraseletajaks) [[graaf]].
 
'''[[Graafi struktuur]]''' on selle tippude ja tipupaaride omadus olla graafis invariantselt seostatud, st organiseeritud mingil kindlal viisil. Graafi struktuur on [[isomorfism|isomorfsete]] graafide klassi täielik [[invariant]].
 
Struktuuriks on [[algebra]]s nimetatud ka '''[[võre]]'''. Õige on siin see, et tegemist on graafiga, kuigi väga väikesest alamklassist. Siiski on see arusaamatus sellest, et omaaegne G. Birckhofi "Lattice Theory" oli vene keelde tõlgitud kui "Теория структур". Struktuur on matemaatikas [[hulk]], millele võib olla lisatud täiendavaid [[matemaatiline objekt|matemaatilisi objekte]].
 
==Kokkuvõte==
Peamine probleem seisneb struktuuri abstraktse mõiste erinevates tõlgendamistes. Siin on esitatud pea kõik sellele mõistele omistatud tunnused ja täpsustused. Nii mõnedki näevad nende vahel vasturääkivusi. Kõik katsed formaliseerida struktuuri olemust nõuavad nende vasturääkivuste, st nii mõnegi täpsustuse, elimineerimist. Struktuuri võiks määratleda selle klassikalisele käsitlusele küllaltki lähedasel viisil: struktuur on süsteemi elementide invariantne sidusus- ehk organiseerumisvorm. Kõik katsed struktuuri olemust ära seletada viivad paratamatult graafide juurde, kasvõi nende diagrammide näol<ref>Mereste, Uno, 1987. Süsteemkäsitlus: süsteemsest mõtlemisviisist majandusnähtuste käsitlemisel. Tallinn</ref>. Graafiteooria aspektist võib öelda, et struktuur on isomorfsete graafide taielik invariant. Struktuuri kui niisuguse formaliseeritud tõlgendusega tegeleb [[struktuurisemiootika]].
 
==Viited==
<references/>
 
==Kirjandust==
*Bertalanffi, Ludwig von, 1937. Zu einer allgemeinen Systemlehre, Wien.
*Klaus, Georg, 1963. Semiotik und Erkenntnistheorie. Berlin.
*Rozental, M. M., Judin, P. F. (toimetajad), 1963. Филосовский словарь.Moskva.
*Achby, W. Ross, 1973. General Systems Theory as a new Distsipline. ''General Systems'' Vol 14, 1-6.
*Filosoofia leksikon, 1985. Tallinn.
*Meiers Kleine Lexikon. Philosophie. 1987, Mannheim. ISBN 3-411-02657-X.
*The Cambridge Dictionary of Philosophy. 1995, Cambridge. ISBN 0-521-48328-X.
*Tevet, J.-T. 2008. Mis on struktuur. ''S.E.R.R.'', Tallinn. ISBN 9789949180912
*Tevet, J.-T. 2009. Graafide varjatud külgi. ''S.E.R.R.'', Tallinn. ISBN 9789949213108
 
[[id:Struktur]]
563

muudatust