Alois Alzheimer: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Alois Alzheimer 003.jpg|pisi|Alois Alzheimer]]

'''Alois Alzheimer''' ([[14. juuni]] [[1864]] [[Marktbreit]] – [[9. detsember]] [[1915]] [[Breslau]]) oli [[sakslased|saksa]] [[neuroloogia|neuroloog]] ja [[psühhiaatria|psühhiaater]]. Ta kirjeldas esimesena preseniilset dementsust, mille tema kolleeg [[Emil Kraepelin]] nimetas hiljem [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõveks]].

Alzheimer sündis [[notar]]i perekonnas. Ta õppis [[Aschaffenburgi ülikool|Aschaffenburgi]], [[Tübingeni ülikool|Tübingeni]], [[Berliini Humboldti ülikool|Berliini]] ja [[Würzburgi ülikoolis.ülikool]]is, 1888lõpetades lõpetasviimase ta[[1887]]. ülikooli ning[[1888]] hooldas ta 5 kuud vaimuhaigeid naisi ningja asus siis tööle [[Maini-äärne Frankfurt|Frankfurdi]] riiklikku hullumajja. Selles asutuses töötaski ta järgmised veerand sajandit. Tema kaastööliste hulka kuulusid hullumaja direktor Emil Sioli (1852–1922), kolleeg [[Franz Nissi]] (1860–1919) ja õpilane Gaetano Perusini (1879–1915).

Alzheimer oli ajakirja "''Zeitschrift für die gesamte Neurologie und Psychiatrie''" kaasasutaja ja -väljaandja. Suurem osa tema hilisemast tööst [[aju]] [[patoloogia]] alal kasutas Nissi meetodit [[kude]]de värvimiseks [[hõbe]]da abil, et need [[mikroskoop|mikroskoobi]] all paremini näha oleksid. Kuid Alzheimer ei kirjutanud kunagi sellist raamatut, mida päris tema enda teoseks saaks nimetada.

[[1901]]. aastal jälgis ta Franfurdi hullumajas [[Auguste Deter]]iit (1850–1906), kellel ilmnesid kummalised käitumishäired ningja lühiajalise [[mälu]] kaotus. AprillisPärast [[1906]]Deteri Detersurma suri ninglaskis Alzheimer lasi tema aju ja haigusloo tuua Münchenisse, kus ta töötas Kraepelini[[Emil laboratooriumisKraepelin]]i [[laboratoorium]]is. [[3. november|3. novembril]] [[1906]] peetud ettekandes kirjeldas ta esimest korda preseniilse [[dementsus]]e patoloogiat ja kliinilisi sümptomeid. Õnnekombel taasavastati [[1997]] need preparaadid, mille uurimise põhjal Alzheimer oma ettekande tegi, ja see võimaldab tema haiguslookirjeldust uuesti hinnata.