Tabelinus: erinevus redaktsioonide vahel

Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral<ref> Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, XXIII-7, XXIV-1, XXIX-7.</ref>. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus.

 

 

Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta sakslaste sissetungi ajal Virumaale (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. Piiskop Albert saatis Soomest pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Ümera lätlaste preestri Henriku (Läti Henriku) Eestimaale. "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."<ref>HCL, lk 213.</ref>