Ääsmäe mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
 
==Ajalugu==
[[1569]]. aastal panditi [[Johan Berendes]]ele riigile antud laenu tagatiseks Ääsmäe piirkond ja Rahula küla, [[9. august]]il [[1574]] tõsteti Johan Berendes aadliseisusesse ja talle [[lään]]istati truu teenistuse eest [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]] ja ''Rauke'' ([[Rahula]]) päruseks.<ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 230| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA230}}</ref> <ref>[http://runeberg.org/nfbc/0044.html Berndes (Berendes)], [[Nordisk familjebok]] 1905</ref>
 
Ääsmäe mõis rajati [[1663]]. aastal, mil see eraldati [[Voore mõis (Keila)|Voore mõis]]ast. Mõisa esimene omanik oli [[Johan III]] sekretäri ja Tallinna asehalduri [[Johan Berendes]]i (surnud 1612) pojapoeg, kindralmajor, vabahärra [[Fabian Berendes]] (1610–1678), kelle perekonna valdusse jäi mõis [[1690]]. aastani, mil selle ostis Ebba Mörner.
10. rida ⟶ 11. rida:
[[1814]]. aastal sai Ääsmäe mõisa omanikuks [[Karl Otto von Lilienfeld-Glasenapp]]. [[1859]]. aastal sai mõisaomanikuks tema tütar Caroline [[de Rossillon]]. [[1874]]. aastal ostis mõisa Hugo Borgeest.
 
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik, enne [[1919. aasta maareform]]i oli Hugo Raudith.
 
==Mõisakompleks==
27. rida ⟶ 28. rida:
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
==Viited==
 
{{viited}}
==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], "Harjumaa mõisad ja mõisnikud" [[Argo]], [[Tallinn]] [[2006]]