|
Ajavahemikul 1719–1727 kandid kubermangusisesed haldusterritooriumid [[provints]]ide nimetusi ja aastatel 1727–1742 [[distrikt]]ide nimetusi, 1742. aastast taas saksapäraselt [[kreis]]ide nimetusi, kuna ametlikuks asjaajamiskeeleks oli [[saksa keel]]. Kubermang oli jaotatud 4 kreisiks: Harju kreis, Lääne kreis, Järva kreis, Virumaa kreis.
1783. aastal keisrinna [[Katariina II]] [[ukaas]]iga moodustati vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seadluse alusel [[Tallinna asehaldurkond]] ja 5 kreisi. Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal, taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks:
====Tallinna asehaldurkond====
Eestimaa kubermangu halduskorraldust (4 kreisi) ja eraldi kuberneriga kubermangu) halduskorda muutis 1783. aastal keisrinna [[Katariina II]] oma 5. juuli [[ukaas]]iga ja Eestimaa kubermangu asemele moodustati [[1783]]. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel [[Tallinna asehaldurkond]]. Keisrinna [[Katariina II]] korraldusel moodustati Eestimaa kubermangus 5 kreisi. Seda ajajärku, kui Eesti kubermangus oli 5 kreisi, nimetatakse kogu Baltimaade ajaloos asehaldurkorra perioodiks.
*[[Tallinna kreis]], (vene keeles ja venepäraselt Ревельский уезд''), saksa ja saksapäraselt ''Kreis Harrien'');
*[[Paldiski kreis]], (''Балтийский порт; Балтийско-Портское уезд'');
*[[Haapsalu kreis]], (''Гапсальский уезд''), saksa ja saksapäraselt ''Kreis Wiek'' või ''Kreis Wieck'');
*[[Paide kreis]], (''Вейсенштейнский уезд''), saksa ja saksapäraselt ''Kreis Jerwen'');
*[[Rakvere kreis]], (''Везенбергский уезд''), saksa ja saksapäraselt ''Kreis Wierland'').
Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal, taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks:
*[[Harju kreis]] (vene keeles ja venepäraselt ''Гарриенский уезд''),
*[[Viru kreis]], (''Вирляндский уезд, Вирский уезд''),
| 