Eduskund: erinevus redaktsioonide vahel

'''EsinduskoguEduskund''' ([[soome keel]]es ''Eduskunta'', [[rootsi keel]]es ''Riksdagen'') on [[Soome]] [[parlament]]. See on ühekojaline ja koosneb 200 otse rahva poolt valitavast liikmest. Valimised toimuvad iga 4 aasta järel. EsinduskoguEduskund asub Soome [[pealinn]]as [[Helsingi]]s.

Tänapäevasel kujul loodi Eduskund [[1906]]. aastal. Esimesed EsinduskoguEduskunna valimised toimusid [[15. märts|15.]] ja [[16. märts]]il [[1907]]. Soome oli esimene maa, kus [[naine|naised]] said [[mees]]tega võrdse [[aktiivne valimisõigus|aktiivse]] ja [[passiivne valimisõigus|passiivse valimisõiguse]]. Ühtlasi said valida kõik Soome elanikud, sealhulgas need, kellele ei kuulunud maad, ja ükski [[rahvus]] polnud valimisõigusest ilma jäetud. EsinduskogusseEduskunda valiti 19 naist, mis oli tollal pretsedenditult suur arv.

Esimestel aastatel takistasid EsinduskoguEduskunna tegevust [[Soome suurhertsogiriik|Soome suurhertsogiriigi]] riigipea [[Nikolai II]] ja [[Venemaa sõjavägi|Venemaa sõjaväe]] [[ohvitser]]idest moodustatud [[Soome valitsus]], kes juurutas [[venestamispoliitika]]t. EsinduskoguEduskund ei olnud tsaarivalitsusele kuulekas ning sellepärast saatis Nikolai II peaaegu igal aastal EsinduskoguEduskunna laiali ja korraldas uued valimised. Tõelise võimu sai EsinduskoguEduskund kätte alles pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i [[1917]].

Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i kuulutas Soome ennast [[6. detsember|6. detsembril]] 1917 iseseisvaks ja puhkes [[Soome kodusõda]], milles Soome senati juhitud [[Soome valgekaart]] purustas [[sotsialistid]]e [[Soome punakaart|Soome punakaardi]]. Ühtlasi käis arutelu, kas Soomest peaks saama [[kuningriik]] või [[vabariik]]. Esialgu oli ülekaal monarhistidel, kelle mõjul valis EsinduskoguEduskund [[1918]]. aasta sügisel Saksa vürsti [[Väinö I]] Soome kuningaks. Kuid [[Saksamaa]] kaotuse tõttu [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] loobus Väinö I troonist. [[Soome 1919. aasta parlamendivalimised|1919. aasta parlamendivalimistel]] said vabariiklikud erakonnad kolmveerandi kohtadest ja uue kuninga valimine ei kerkinud enam kunagi päevakorda.

Siiski oli monarhistidel nii palju mõju, et Soome loodi [[presidentaalne riik|presidentaalse riigina]], kus presidendil oli väga suur võim. Selliseks jäi Soome enam kui 70 aastaks, kuni [[1991]]. aasta põhiseadusreformini. EsinduskogulEduskunnal ei olnud siis palju võimu. Ühtlasi kuulus EsinduskogusseEduskunda palju erakondi, kellest osa ei soovinud valitsusse kuuluda. Sellepärast iseloomustasid seda aega sagedased valitsusevahetused. Alles [[1980. aastad|1980. aastatel]], kui [[Soome president]] oli [[Mauno Koivisto]], sai Soome endale valitsused, mis püsisid terve parlamendivalimiste vahelise aja.

[[Talvesõda|Talvesõja]] ajal viidipõgenes EsinduskoguEduskund Helsingist [[Kauhajoki|Kauhajoele]].

[[2000]]. aasta põhiseadusreformiga vähendati presidendi võimu ja Soome muudeti [[parlamentaarne riik|parlamentaarseks riigiks]]. Valitsuse ja EsinduskoguEduskunna käes olev võim suurenes. Ühtlasi likvideeriti rahvusvähemuste võimalus seaduseelnõusid blokeerida ja sätestati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] seaduste arutamise kord EsinduskogusEduskunnas.

[[2007]]–2011 oli EsinduskoguEduskunna esimees [[Sauli Niinistö]]. [[27. aprill]]il [[2011]] valiti EsinduskoguEduskunna ajutiseks esimeheks kuni valitsuse moodustamiseni [[Ben Zyskowicz]]. [[23. juuni]]l 2011 valiti EsinduskoguEduskunna esimeheks [[Eero Heinäluoma]].

*[http://web.eduskunta.fi/Resource.phx/eduskunta/index.htx EsinduskoguEduskunta koduleht /Eduskunta kotisivut]