Redaktsioon: 6. jaanuar 2013, kell 10:15 redigeeri Xqbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 101 773 muudatust P r2.7.3) (Robot: fr:Mikhaïl Alexandrovitch de Russie → fr:Michel Alexandrovitch de Russie ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. veebruar 2013, kell 12:49 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2013}} ~~{{toimeta}}~~ [[Pilt:Mihail II.jpg\|~~thumb~~pisi\|Mihhail II]] '''Mihhail II''' (suurvürst '''Mihhail Aleksandrovitš''', 22. november/[[5. detsember]] [[1878]] [[Tsarskoje Selo]] – [[12. juuni]] [[1918]] [[Perm]]) oli Venemaa keiser 2./[[15. märts]]ist kuni 3./[[16. märts]]ini [[1917]]. 6. rida ⟶ 7. rida: ==Suurvürst Mihhail Venemaa keisri Mihhail II-na== Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i üritasid monarhistlikult meelestatud [[Riigiduuma]] saadikud [[Pavel Miljukov]], [[Aleksandr Gutškov]] ning [[Vassili Šulgin]] päästa ~~isevalitsust~~[[isevalitsus]]t ning suundusid ~~Pihkvasse~~[[Pihkva]]sse, kus asus keiser [[Nikolai II]], et veenda teda loobuma troonist oma poja Aleksei kasuks. Nikolai II ~~poolt vormistati~~vormistas troonist loobumise ~~akt,~~akti Pihkvas 2. märtsil kell kolm. Võim pidi minema 12-aastasele Alekseile. Ent seejärel vestles endine keiser oma ihuarsti Sergei Fjodoroviga, kelle hinnangul ~~aga~~ verehaigust põdev [[Aleksei Nikolajevitš]] ei olnud suuteline sellist võimuraskust tervislikel põhjustel kandma. Nikolai muutis seepeale oma otsust ning koostas uue võimust loobumise akti, mille kohaselt pidi valitsema hakkama ~~[[Nikolai Aleksandrovitš]]i~~tema vend Mihhail Aleksandrovitš Romanov, keiser [[Mihhail II]]-na. ▼ ▲Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i üritasid monarhistlikult meelestatud [[Riigiduuma]] saadikud [[Pavel Miljukov]], [[Aleksandr Gutškov]] ning [[Vassili Šulgin]] päästa isevalitsust ning suundusid Pihkvasse, kus asus keiser [[Nikolai II]], et veenda teda loobuma troonist oma poja Aleksei kasuks. Nikolai II poolt vormistati troonist loobumise akt, Pihkvas 2. märtsil kell kolm. Võim pidi minema 12-aastasele Alekseile. Ent seejärel vestles endine keiser oma ihuarsti Sergei Fjodoroviga, kelle hinnangul aga verehaigust põdev [[Aleksei Nikolajevitš]] ei olnud suuteline sellist võimuraskust tervislikel põhjustel kandma. Nikolai muutis seepeale oma otsust ning koostas uue võimust loobumise akti, mille kohaselt pidi valitsema hakkama [[Nikolai Aleksandrovitš]]i vend Mihhail Aleksandrovitš Romanov, keiser [[Mihhail II]]-na. Suurvürst Mihhail oli kuni Nikolai poja Aleksei sündimiseni 1904. aastal olnud ametlikult [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] troonipärija. Ta oli [[Venemaa Keisririigi Riiginõukogu]] liige, sõjaväeliselt auastmelt [[kindralmajor]]. [[I maailmasõda\|I maailmasõjas]] oli ta osalenud sõjategevuses ning juhendanud kaukaaslastest koosnevat nn "metsikut diviisi". Keiser Mihhail II, sõitis ta oma residentsist [[Gattšina]]st pealinna [[Petrograd]]i ning kohtus seal vürst Putjatini korteris Gutškovi, Miljukovi, [[Aleksandr Kerenski]] ja [[Mihhail Rodzjanko]]ga. Olukorda analüüsides selgus, et Mihhaili troonile asumise poolt olid Miljukov ning Gutškov, vastu aga endine [[Riigiduuma]] esimees Rodzjanko ja Ajutuse Valitsuse justiitsminister Kerenski. Nähes, et tal puudub laiaulatuslik ning ühene poolehoid reaalselt võimu omavate poliitikute poolt, loobus suurvürst Mihhail [[3. märts]]il [[1917]]. aastal troonist. ==Isiklikku== Suurvürst Mihhail oli seiklusi armastav ja pisut ~~keigarlik~~[[keigar]]lik. ▼ [[1912]]. aastal oli ta välismaal salaja abiellunud [[Natalia Vulfert]]iga - neiupõlvenimega Šeremetjevskaja, esimeses abielus Mamontova. Suurvürst Mihhaili abielu oli skandaalne, kuna keisri perekonna liige ei oleks tohtinud abielluda seisuselt madalama Vene riigi alamaga. Suurvürst oleks pidanud valima mõnesse Euroopa valitsejaperekonda ~~kuuluv~~kuuluva [[printsess]]i, mitte mingil juhul aga kaks korda abielus olnud naisterahva. ▼ ▲Suurvürst Mihhail oli seiklusi armastav ja pisut keigarlik. ~~Madalama seisuslt~~Madalamast seisusest isikuga abiellumise eest arestiti suurvürst Mihhaili isiklik vara ning keelati tal Venemaale naasmine. ▼ ▲[[1912]]. aastal oli ta välismaal salaja abiellunud [[Natalia Vulfert]]iga - neiupõlvenimega Šeremetjevskaja, esimeses abielus Mamontova. Suurvürst Mihhaili abielu oli skandaalne, kuna keisri perekonna liige ei oleks tohtinud abielluda seisuselt madalama Vene riigi alamaga. Suurvürst oleks pidanud valima mõnesse Euroopa valitsejaperekonda kuuluv [[printsess]]i, mitte mingil juhul aga kaks korda abielus olnud naisterahva. Pärast [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] algust need meetmed tema suhtes tühistati ning Mihhail sai loa kodumaale tulla. Tema naisele mõeldi välja perekonnanimi Brassova, mis tuletati [[Orjoli kubermang]]us asuva suurvürsti Brassovo mõisa ~~järgi~~nimest.▼ ▲Madalama seisuslt isikuga abiellumise eest arestiti suurvürst Mihhaili isiklik vara ning keelati tal Venemaale naasmine. ▲Pärast [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] algust need meetmed tema suhtes tühistati ning Mihhail sai loa kodumaale tulla. Tema naisele mõeldi välja perekonnanimi Brassova, mis tuletati [[Orjoli kubermang]]us asuva suurvürsti Brassovo mõisa järgi. ==Suurvürst Mihhail ja Eestimaa== {{Tsitaat\|''Suurvürstist troonipärija Mihhail, keda mul ka õnnestus sel esimesel Peterburis veedetud pikemal ajavahemikul [1902] külastada, jutustas mulle manöövrite ajal saadud Eestimaa muljetest: Venemaa sisekubermangudega võrreldes olevat talle silma torganud siinne palju kõrgem kultuur. Eriti sügavat mõju olevat avaldanud sõbralik vastuvõtt mõisates, ainult ühel korral olevat keegi mõisaomanik temaga "hirmsasti riielnud". Üks tema teenistuskaaslastest pani metsas sipelgapesa põlema ning nad jälgisid õnnetute ja ärritatud sipelgate edasi-tagasi tormamist, kes esmajärjekorras püüdsid päästa oma vastseid. Siis ilmus kohale metsaomanik, [[Kaarli mõis]]nik [[Paul von Vietinghof]], kes tegi neile halvas vene keeles, kuid äärmiselt energiliselt etteheiteid nende "rumala poisikesetembu" pärast.''\|<ref>[[Eduard von Dellingshausen]]. Kodumaa teenistuses. Tallinn, 1994, lk. 69. </ref>\|}}. 30. rida ⟶ 28. rida: {{eelnev-järgnev \| eelnev=[[Nikolai II]] \| nimi=[[Venemaa keiser]] \| aeg=[[1917]] \| järgnev=Monarhia kaotati}} {{lõpp}} ==Viited== 44. rida ⟶ 35. rida: [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Venemaa keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1918]]

Mihhail Aleksandrovitš: erinevus redaktsioonide vahel