Kose suvemõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}
'''Kose suvemõis''' ([[saksa keel]]es ''Alt-Kosch'') oli [[1790]]. aastal [[Tallinn]]a kaupmeeste [[Koch]]ide poolt Tallinna lähedale rajatud [[suvemõis]]. Suvemõisa järgi sai nime [[Kose asum]].
 
 
Kose suvemõisa piirkonna omanikud olid pärast 1939. aastal [[Klaus Scheel]] ja pärast 1944. aasta oli piirkond nn [[Eesti Ajakirjanike Liidu puhkekodu]].
.
 
==Ajalugu==
Kose suvemõisa maa eraldati 1790. a Väo (Tondi) linnamõisast ja anti Gerdrutha Thomasia KochileKochi (s Salemann, 1734-1807)palvel Väo(Tondi) linnamõisast ja anti talle ''Grudzins''-le. Juba tema mees kaupmees Berend Heinrich Koch (1722-1780) Mustapeade vennaskonna liige, Suure Gildi oldermann, raehärra, oli olnud Koitjärve, Nehatu ja Väo linnamõisade rentnik.
Nende poeg Joachim Christian Koch (1765 - 1816), suurfirma Joachm Christn Kochi omanik, Mustapeade vennaskonna liige, Suure Gildi oldermann, Vene piibliseltsi Eestimaa osakonna juht jne, kes sai 1808 suvemõisa omanikuks, ehitasoli Kose suvemõisa väljategelik väljaehitaja. Kivist elumaja ehitati tema juhtimisel juba 1792.
Ka liitis ta suvemõisaga ka uusi maid - poolsaare ja nn uue piiri maad.
Peale tema surma suvemõisaoli suvemõis tema lese Helene Dorothea (s Wetterstrand, 1775-1846) valduses, kellele 1846 ehitati ka puust elumaja, mida ta kasutada ei jõudnud.
Järgmine omanik peale ema surma nende poeg Andreas Christian Koch (1803-1895)- samuti suurärimees, Tallinna Börsikomitee viitsepresident, Kaubanduskomisjoni liige, Preisi ja Põhja-Saksa Liidu ning Saksa konsul,Mustpeade vennaskonna liige jne,
1875 rajas ta suvemõisa perekonna rahula.( vt edasi).
Järgmine omanik viimase poeg dr med Carl Reinhold Christian Koch (s 1841, 1908 elus), kes ametis küll lastearstina Peterburis Saksa Alexandri hospidalis, aga suvkuudel Kosel
 
(Andmed ``Beitrag zur Geschichte Familie Koch in Reval von Oscar Koch Reval 1908)
 
Kose suvemõisa piirkonna omanikud olid pärast 1939. aastalaastat [[Klaus Scheel]] ja pärast 1944. aastaaastat oli piirkond nn [[Eesti Ajakirjanike Liidu puhkekodu]].
==Mõisahooned==