Erinevus lehekülje "Kose suvemõis" redaktsioonide vahel

 
==Ajalugu==
Kose suvemõisa maa eraldati 1790. a Väo (Tondi) linnamõisast ja anti Gerdrutha Thomasia Kochile (s Salemann, 1734-1807) ''Grudzins''-le. Juba tema mees kaupmees Berend Heinrich Koch (1722-1780) Mustapeade vennaskonna liige, Suure Gildi oldermann, raehärra, oli olnud Koitjärve, Nehatu ja Väo linnamõisade rentnik.
Suvemõisa rajas Tallinna kaupmees [[Joachim Christian Koch]], kes sai selleks [[Tallinna raad|Tallinna rae]]lt antud maa rendile [[1790]]. aastal. [[Koch]]ide järglaste seas oli ka [[Andreas Christian Koch]], kes oli Tallinna kaupmeeste ametiseltsi [[Mustpeade Maja|Mustpeade vennaskonna]] konsul ja aukodanik.
Nende poeg Joachim Christian Koch (1765 - 1816), suurfirma Joachm Christn Kochi omanik, Mustapeade vennaskonna liige, Suure Gildi oldermann, Vene piibliseltsi Eestimaa osakonna juht jne, kes sai 1808 suvemõisa omanikuks, ehitas Kose suvemõisa välja. Kivist elumaja ehitati tema juhtimisel juba 1792.
Ka liitis ta suvemõisaga ka uusi maid - poolsaare ja nn uue piiri maad.
Peale tema surma suvemõisa tema lese Helene Dorothea (s Wetterstrand, 1775-1846) valduses, kellele 1846 ehitati ka puust elumaja, mida ta kasutada ei jõudnud.
Järgmine omanik peale ema surma nende poeg Andreas Christian Koch (1803-1895) samuti suurärimees, Tallinna Börsikomitee viitsepresident, Kaubanduskomisjoni liige, Preisi ja Põhja-Saksa Liidu ning Saksa konsul,Mustpeade vennaskonna liige jne,
1875 rajas ta suvemõisa perekonna rahula.
Järgmine omanik viimase poeg dr med Carl Reinhold Christian Koch (s 1841, 1908 elus), kes ametis küll lastearstina Peterburis Saksa Alexandri hospidalis, aga suvkuudel Kosel
 
(Andmed ``Beitrag zur Geschichte Familie Koch in Reval von Oscar Koch Reval 1908)
 
==Mõisahooned==
Anonüümne kasutaja