Maolised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: se:Gearpmašse:Gearpmašat
31. rida:
Madude [[närvisüsteem|närvisüsteemile]] on iseloomulik väike [[peaaju|pea-]] ja pikk [[seljaaju]]. Maolistele on ühest küljest iseloomulik nõrk kõrgema närvisüsteemi areng, teisalt lihaste töö kõrge koordineeritus ja täpsus.
 
Madude kõige tähtsam meeleelund on [[keel]] koos [[JacobsoniJakobsoni elundorgan|JacobsoniJakobsoni elundigaorganiga]], mis avaneb suuõõnde kahe avaga. Mao kaheharuline keel sirutub suust ülalõua poolümmarguse sälgu kaudu välja ning võbeleb hetke õhus, puutudes ka vastu ümbritsevaid esemeid, seejärel liigub keel tagasi suhu ning selle kaks tippu liiguvad JacobsoniJakobsoni elundiorgani vastavatesse avadesse, viies sinna väljast kogunenud keemiliste ainete jäljed. Nii saab madu ümbritseva kohta informatsiooni.
 
Madude nägemine pole üldiselt eriti terav, kuna nende silmi katab kokkukasvanud laugudest moodustunud nahkkile. Päeval aktiivsete madude [[pupill]] on ümar, videvikus ja öösel tegutsevatel madudel üldiselt vertikaalne pilu. [[piugmaod|Piugmadude]] pupill on horisontaalne. Ligi 45% madude vaateväljast on kaetud mõlema silma poolt, mistõttu neil on küllaltki hea ruumiline nägemine.