Vikipeedia

Ivonka Surviłła: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
125 123 muudatust
P r2.7.2+) (Robot: lisatud es:Ivonka Survila
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Voa russiantv ivonka survilla 150.jpg|thumbpisi|{{PAGENAME}} (2006)]]
'''Ivonka Surviłła''' (''[[valgevene keel]]es Івонка Сурвілла'' (enne, abiellumistsündinud '''Ivonka Šymaniec'''), sündis [[11. aprill]]il [[1936]] [[Stoŭbcy]]s [[Minsk]]i lähedal [[Poola]]s) on [[1918]]. aastal väljakuulutatud [[Valgevene Rahvavabariik|Valgevene Rahvavabariigi]] president eksiilis. Ta on kunstnik[[eksiil]]is.
 
Ta sündis [[insener]]i Uladzimier Šymanieci ja tema naise Evelina Šymanieci (sündinud Paškievic) tütrena ajaloolisel [[valgevenelased|valgevenelaste]] asualal, mis tollal kuulus Poolale. Kui pärast [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungi Poolale]] inkorporeeriti [[Lääne-Valgevene]] [[Nõukogude Liit]]u, siis isa vahistati ja mõisteti 5 aastaks [[koonduslaager|koonduslaagrisse]]. [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] puhkemise tõttu ei jõutud isa Siberisse saata ega hukata, vaid Saksa väed vabastasid ta.
Sündis Valgevenes, üles kasvas [[Prantsusmaa]]l, kuhu jõudis läbi [[Ida-Preisimaa]] ja [[Taani]]. [[Pariis]]is õppis kunsti ja [[Sorbonne'i ülikoolis]] filoloogiat. Pärast abiellumist valgevene emigratsioonitegelase Janka Surwiłłaga elas [[Madrid]]is, kus töötas prantsuse keele õppejõuna.
 
[[1944]] põgenes perekond pealetungiva [[Punaarmee]] eest algul [[Ida-Preisimaa]]le ja siis [[Taani]], kus nad elasid mitu aastat põgenike laagris. Tee peal suri Ivonka noorem õde.
Elab 1969. aastast Kanadas, kus töötas kuni 1996. aastani tõlgina.
 
[[1948]] jõudis perekond [[Prantsusmaa]]le ja asus elama [[Pariis]]is. Seal oli perekond aktiivne välisvalgevenelaste ringkonnas.
Koos abikaasaga osales aktiivselt valgevene emigratsiooni elus. 1974 kuni 1984 oli ta [[Ottawa]]s Valgevene Teaduse ja Kunsti Instituudi esimees.
 
Ivonka õppis aasta aega kunstikoolis ja seejärel [[Sorbonne]]'is [[filoloogia]]t. [[1959]] [[abielu|abiellus]] ta valgevene rahvusliku tegelase ja raadiotöötaja Janka Surviłłaga. Nad kolisid [[Hispaania]]sse [[Madrid]]i, kus juhatasid [[valgevene keel|valgevenekeelset]] [[raadiojaam]]a, mis tegutses Hispaania valitsuse toel. Raadiojaam suleti [[1965]]. [[1969]] kolisid Surviłład [[Kanada]]sse, kus Ivonka hakkas töötama [[tõlk|tõlgina]] föderaalvalitsuses. Lõpuks tõusis ta riikliku [[tervishoid|tervishoiu]]organisatsiooni [[Health Canada]] osakonnajuhatajaks. [[1974]]–[[1984]] oli ta [[Ottawa]]s Valgevene Teaduse ja Kunsti Instituudi esimees.
Koos mehega asutas Valgevene [[Tšernobõl]]i ohvrite abifondi Kanadas.
 
1997.Koos aastalmehega valitiasutas ta [[1986]] Valgevene Rahvavabariigi[[Tšernobõl]]i ohvrite abifondi presidendiksKanadas.
 
[[1997]]. aastal valiti ta Valgevene eksiilpresidendiks pärast seda, kui eelmine president, 80-aastane [[Jazep Sažyč]] ametist tagasi astus. Ta on seni Valgevene ainus naispresident ja ainus president, kes valitud pärast [[Valgevene]] iseseisvumist.
 
Kunstnikuna on Ivonka Surviłła osalenud enam kui 30 näitusel. Tal on 2 tütart. Vanem tütar Paulina on muusikaajaloolane. Janka Survia suri 1997.
 
== Vaata ka ==
16. rida ⟶ 20. rida:
 
== Välislingid ==
*[http://www.belarus-misc.org/diaspora/yurevich/ivonka.html Ivonka Survilla] (''inglise keeles'')
*[http://www.radabnr.org/indexen.html Valgevene Demokraatliku Vabariigi ametlik veebisait] (''inglise'' ja ''valgevene keeles'')
 
{{algus}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ivonka_Surviłła"