Erinevus lehekülje "20. Augusti Klubi" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(toimetamine)
P
== Ajalugu ==
[[Pilt:Põltsamaa mälestussammas 29.04.2006.JPG|pisi|Klubiliikmed 20. augusti mälestussamba juures Põltsamaa Sõpruse pargis 29. aprillil 2006.]]
Idee moodustada Eesti iseseisvuse taastajatest organisatsioon tekkis pärast [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] volituste lõppemist septembris 1992. Juba siis oli selge, et tuleb kaasa rääkida [[Eesti lähiajalugu|lähiajaloo]] ausas kajastamises. Kui [[VII Riigikogu]] talvel 1994 [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[ERSP]] häältega lükkas tagasi ettepaneku 20. augustile, kui taasiseseisvumispäevale [[riigipüha]] staatus anda ja leidis, et see päev väärib tähistamist vaid riikliku tähtpäevana, hakkas enamus taasiseseisvumise poolt hääletanutest otsima aktiivselt võimalust organiseeruda.
 
Klubi asutati 20. augustil [[1994]]. aastal [[Pühajärv]]e Puhkekodus sinna kogunenud 36 (69-st) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme poolt, kes olid hääletanud ajaloolise Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt. Klubi põhikiri võeti vastu 1995. aastal [[Tartu]]s ja see registreeriti 8. oktoobril 1996. aastal siseminister [[Märt Rask]]i käskkirjaga. Esimeseks Klubiklubi presidendiks valiti Ülemnõukogu juhataja [[Ülo Nugis]] ning asepresidentideks [[Rein Järlik]] ja [[Lehte Sööt-Hainsalu]]. Kuni 1997. aastani toimusid üldkoosolekud Pühajärvel, siis hakati neid korraldama Tallinnas, väljasõiduistungeid aga mujal Eestis.
 
[[VIII Riigikogu|Riigikogu VIII]] koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel võeti 27. jaanuaril 1998 vastu “Pühade ja tähtpäevade seaduse” uus redaktsioon, millega taasiseseisvumispäev sätestati riigipühaks ja töövabaks päevaks.
 
Klubi tegevuse eesmärgiks põhikirja järgi on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, osaledes nõuandvalt Eesti jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ning ei seo oma tegevust hinnangu andmisega [[Riigikogu]], [[Vabariigi Valitsus]]e või teiste riiklike institutsioonide tegevusele. Klubi korraldab Eesti ühiskonnas aset leidvate protsesside uurimist ja analüüsi, hindab nende mõju Eesti ühiskonna ja riigi arengule, kogub Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ajaloolist materjali ning selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare, teavitab üldsust Klubiklubi poolt läbiviidud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse arengu olulisemate arengusuundade realiseerimiseks, toetab reforme taasiseseisvunud Eestis õigusriigi loomiseks ning riikliku iseseisvuse edasiarendamiseks.
 
Klubi tegevust juhtiv ja otsuseid langetav kõrgeim organ on üldkoosolek, mis kutsutakse korraliselt kokku vähemalt kord aastas – 20. augustil. Üldkoosolekute vahelisel ajal korraldab Klubiklubi tegevust 5-liikmeline juhatus eesotsas presidendiga. Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994–1997), Rein Järlik (1997–2007) ja [[Ants Veetõusme]] (alates 2007). 14. oktoobril 2011 valiti Klubiklubi juhatusse president Ants Veetõusme kõrval [[Indrek Toome]] (esimene asepresident), [[Enn Tupp]] (asepresident), [[Rein Veidemann]] (sekretär) ja [[Andrus Ristkok]] (laekur).
 
Klubi on asutatud määramata ajaks ja lõpetab automaatselt oma eksisteerimise, kui manalateele lahkub selle viimane liige.
 
==Liikmed==
[[Pilt:Ants Veetõusme kõnelemas Toompeal mälestuskivi juures.JPG|pisi|[[Ants Veetõusme]] kõnelemas [[20. augusti 1991 mälestuskivi]] juures Toompeal.]]
Klubi liikmeks võivad enda tahteavalduse alusel olla ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed, kes 20. augustil 1991 andsid poolthääle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu [[otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest]]. Nendest 69-st rahvasaadikut pole Klubigaklubiga liitunud [[Andres Ammas]], [[Valeri Kois]] ja [[Jüri Põld]].
 
2013. aasta 1. veebruari seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda [[Mati Ahven]], [[Andres Ammas]], [[Tõnu Anton]], [[Lembit Arro]], [[Kaljo Ellik]], [[Ignar Fjuk]], [[Liia Hänni]], [[Arvo Junti]], [[Jaak Jõerüüt]], [[Rein Järlik]], [[Ants Järvesaar]], [[Villu Jürjo]], [[Hillar Kalda]], [[Teet Kallas]], [[Peet Kask]], [[Johannes Kass]], [[Kalju Koha]], [[Valeri Kois]], [[Mai Kolossova]], [[Jüri Kork]], [[Toomas Kork]], [[Heino Kostabi]], [[Ahti Kõo]], [[Ants Käärma]], [[Mart Laar]], [[Marju Lauristin]], [[Jüri Liim]], [[Jaan Lippmaa]], [[Alar Maarend]], [[Tiit Made]], [[Mart Madissoon]], [[Tõnis Mets]], [[Aavo Mölder]], [[Heldur Peterson]], [[Andrei Prii]], [[Priidu Priks]], [[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]], [[Enn Põldroos]], [[Koit Raud]], [[Jüri Reinson]], [[Andrus Ristkok]], [[Jüri Rätsep]], [[Arnold Rüütel]], [[Tõnu Saarman]], [[Edgar Savisaar]], [[Hanno Schotter]], [[Lehte Sööt]], [[Aldo Tamm]], [[Rein Tamme]], [[Andres Tarand]], [[Indrek Toome]], [[Enn Tupp]], [[Ain Tähiste]], [[Uno Ugandi]], [[Heinrich Valk]], [[Ants Veetõusme]], [[Rein Veidemann]], [[Helgi Viirelaid]] ja [[Vaino Väljas]].
==Klubi tegevus==
 
* 20. augustil 1998 tähistati esimest korda taasiseseisvumispäeva riiklikult. Õhtul korraldas Vabariigi Valitsus [[Toompea loss]]i õuel [[miiting]]u, kus kõne pidas ka Klubiklubi esimene president Ülo Nugis. Septembris osales Klubiklubi juhatus puude istutamisel [[Sõpruse park|Sõpruse parki]] Põltsamaal ning pani sinna Klubiklubi nimel kasvama kaks tamme.
* 20. augustil 1999 toimus esimest korda Riigikogu esimehe (Toomas Savi) vastuvõtt Toompeal Kalevipoja saalis Klubiklubi liikmetele ja nende abikaasadele, millega pandi alus traditsioonile märkida ära Klubiklubi üldkoosolekuga Toompeal taasiseseisvumispäeva, mis toimus esimest korda Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2000.
* 12.–13. aprillil 2003 korraldati esimene väljasõiduistung Pühajärvel, kus arutati Klubiklubi tegevusplaane ning analüüsiti jooksvat poliitilist olukorda.
* 17.–18. aprillil 2004 toimus Klubiklubi üldkoosolek Ida-Virumaal. Külastati [[Pühtitsa klooster|Pühtitsa kloostrit]] [[Kuremäe]]l ning käidi [[Vasknarva]] ja [[Punamäe piirivalvekordon]]ites.
* 23.–24. aprillil 2005 toimus väljasõiduistung [[Pärnu]]s. Külastati [[Tori kirik|Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik]]ut, kus osaleti mälestusplaadi avamisel ja [[jüripäev]]a mälestusteenistusel. [[Tori kalmistu]]l austati Vabadussõjas langenuid.
* 29.–30. aprillil 2006 toimus üldkoosolek Põltsamaal. Külastati 1988. aastal avatud [[Eesti Aleksandri Kõrgem Linnakool|Eesti Aleksandri Kõrgemat Linnakooli]] ja tutvuti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökojaga. Klubi liikmed istutasid Sõruse parki igaüks omanimelise tamme.
* 3.–4. mail 2008 toimus väljasõiduistung [[Sillamäe]]l. Külastati [[Molycorp Silmet|Silmetit]], [[Sillamäe sadam]]at, [[Narva-Jõesuu piirivalvekordon]]it, [[Sinimäed|Sinimägede]] lahingutandrit ja Kaarli kirikut.
* 20.–23. augustil 2008 korraldas klubi Toompea lossis konverentsi “Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992″. Külalisi oli Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Soomest.
* 20. augustil 2009 toimus Toompea lossis klubi pidulik üldkoosolek. Kõnega esines klubi esimene president Ülo Nugis. Tervitus oli Riigikogu esimehelt [[Ene Ergma]]lt, kes korraldas Klubiklubi liikmetele ka päevakohase vastuvõtu.
* 30. märtsil 2010 tähistas 20. Augusti Klubi Toompea lossi Riigikogu istungitesaalis laiendatud piduliku klubikoosolekuga 20 aasta möödumist Eesti Vabariigi iseseisva demokraatliku riigikorralduse alused taastanud EV Ülemnõukogu esimesest istungist ning esimestest olulistest otsustest. Ettekanded tegid Ülo Nugis, Arvo Junti, Peet Kask ja Tiit Made. Koosolekule järgnes 20. Augusti Klubi presidendi vastuvõtt.
* 20. augusti 2010 üldkoosolekul pidas kõne Klubiklubi president Ants Veetõusme. Õhtul olid Klubiklubi liikmed Põltsamaal Rahvaste Sõpruse pargis ühtelaulmise ühispeol. Sündmuse lõppedes korraldas 20. Augusti Klubi sealsamas tänuvastuvõtu ühtelaulmise korraldajatele ja kooride dirigentidele. Kõigist nimetatud sündmustest said osa ka [[Läti 4. Mai Klubi]] ning [[Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi]] esindused.
* 28.–29. maini 2011 peeti Järvamaal [[Veskisilla]]l Klubiklubi kokkutulek-seminar ning üldkoosolek. Arutati läbi 20. augusti juubelisündmuste kava ning Klubiklubi osavõtt sündmustest.
* 19. augustil 2011 toimus Tallinnas Toompea lossis mahuka mälestusteraamatu “Mitme tule vahel” esitlus.
* 20. augustil 2011 tähistati Klubiklubi osavõtul 20 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Tavapärastele sündmustele lisaks (üldkoosolek ning Riigikogu esimehe pidulik vastuvõtt Toompea lossis) asetati pärjad Vabadussõja ausambale Tallinnas, esitleti Klubiklubi hõbemärki ning juubeliks välja antud postmarki ja asetati lilled [[20. Augustiaugusti mälestuskivi]] juurde Toompeal. Sündmustel osalesid ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
* 14. oktoobril 2011 toimus Klubiklubi üldkoosolek, millel tehti tagasivaade Eesti Vabariigi taastamise 20. aastapäeva sündmustele, valiti Klubiklubi uus juhatus ning revisjonikomisjon. Rein Veidemann esitles enda raamatut “Must valgel”.
* 29. septembril 2012 korraldas Klubiklubi [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s lähiajaloo konverentsi «Meie vabaduse mitu nägu». Konverentsi ajendiks olid raamatus «Mitme tule vahel» ilmunud artiklid. Ettekannetega esinesid Klubiklubi president [[Ants Veetõusme]], [[Rein Järlik]], keeleteadlane [[Mati Hint]], politoloog [[Rein Toomla]], ajakirjanik [[Sulev Valner]], jurist [[Raul Narits]], ajaloolased [[Mati Graf]] ja [[Tõnu Tannberg]], haridus- ja seltsitegelane [[Madis Linnamägi]], [[Priit Aimla]] jt.
* 25.–27. jaanuaril 2013 toimus Värska Sanatooriumis Klubiklubi üldkoosolek, kus tehti kokkuvõtteid Tartus toimunud konverentsist ja otsustati välja anda seal peetud ettekannete kogumik, samuti Klubiklubi juubeliks kogumiku teemal „Eesti eile, täna ja homme”. Peeti vajalikuks jätkata 20. Augustilaugustil lillede panekut nii Vabadussamba jalamile , kui 20. Augustiaugusti kivi juurde Toompeal. Vahetati mõtteid Põltsamaal asuva Sõpruse pargi arendamisega, kus asuvad Klubiklubi liikmete poolt istutatud tammed ja 20. Augustiaugusti mälestussammas. Otsustati kinni pidada põhimõttest, et Klubiklubi enda nimel päevapoliitikasse ei sekku, kuid seda võivad teha tema liikmed oma nimel. Küll peeti õigeks, et põhimõttelistes riiklikes küsimustes ([[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]], valimissüsteem) võiks oma arvamuse välja öelda. Leiti ka, et kuna Klubiklubi pole Presidendi poolt kutsutud osalema Jääkeldri mõttevahetuses, siis pole mõttekas end ka sinna pakkuma minna. Otsustati korraldada Klubiklubi aruande-valimiskoosolek 10. mail 2013 Tallinnas.
 
==Klubi väljaandeid==