Tselluloos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Cellulose Sessel.svg|thumb|220px|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]].]]
[[File:Cellulose strand.jpg|thumb|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehhaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus.]]
'''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos|β-D-glükopüranoosi]] jääkidest. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta.
Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]<sub>6</sub>[[Vesinik|H]]<sub>10</sub>[[Hapnik|O]]<sub>5</sub>)<sub>n</sub>, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000-15000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]].
7. rida:
==Looduses==
Taimedele annab põhiliselt tugevuse
Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]]. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikku ensüümi.
[[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste seente ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustab [[ensüüm]] tsellulaas, mis [[hüdrolüüs]]ib tselluloosi [[glükoos]]ini.
==Keemilised omadused==
Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[sahhariidid|polüsahhariid]]. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300°C laguneb. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv.
See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas:
*tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[piiritus]]e ([[alkohol]]i) tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist.
*tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[tselluloosatsetaat]] ja –triatsetaat, [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi.
23. rida ⟶ 25. rida:
Tselluloos kui tehniline [[kiudaine]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]].
*Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine
*Keet: sulfaatkeet, sulfitkeet, leeliskeet
*Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine
Olulisemad tselluloosist saadavad produktid:
*[[paber]] ja [[papp]]
*[[atsetaattselluloos]]
*[[nitrotselluloos]]
|