Voltaire: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud pa:ਵਾਲਟੇਅਰ
Resümee puudub
3. rida:
'''Voltaire''' (kodanikunimi: '''François Marie Arouet'''; [[21. november]] [[1694]] [[Pariis]] – [[30. mai]] [[1778]] Pariis) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[deism|deistlik]] [[filosoof]], [[kirjanik]], [[ajaloolane]] ja üks [[Euroopa]] [[valgustusliikumine|valgustusliikumise]] juhtkujudest.
 
Ta sai kuulsaks [[näitekirjanik]]u ja [[poeet|poeedina]], hiljem oli tuntud [[John Locke]]'i ja [[Isaac Newton]]i vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta [[sallivus]]e ja kodanliku avalikkuse eest ning [[katoliku kirik]]u piiramatu [[türannia]] vastu, ka õpetas ta [[Preisimaa kuningriik|Preisi]] kuningat [[Friedrich II]]-t.
Tema tuntuimad teosed on "[[Candide]]", "[[Kohtlane]]", "[[Mikromegas]]", "[[Filosoofiline sõnaraamat]]" ja "[[Zadig]]". Voltaire on kirjutanud ka [[tragöödia]]id, [[komöödia]]id, [[epigramm]]e, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud.
 
Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard, õigemini Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Mõlema suguvõsad pärinesid [[Poitevin]]ist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa François Arouet oli edukas [[kaupmees]], isapoolne vanaema oli Marie de Mallepart. Emapoolne vanaisa oli Nicolas d'Aumart, kriminaalametnik Pariisi Parlamendis ja vanaema Catherine Carteron. Voltaire`i isa François Arouet - juunior oli oli kuningliku laekuri nõunik Arvekojas. Voltaire`i onu Nicolas Symphorien d'Aumart oli kuningliku sandarmeeria kontrolör. Seega mingitest tagasihoidlikest oludest Voltaire pere puhul rääkida ei saa.
 
Voltaire pälvispäris oma fantastilised intellektuaalsed võimed oma emapoolseltemapoolsetelt esivanematelt. SelleSellele viitavadviitab ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus. Emapoolne perekond pärines muuhulgas Mauleoni senjööridest, mistõttu oli Voltaire sugulaneoli ka Friedrich II`ga läbisugulane tolle vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse kaudu.
 
François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid [[kaksikud]] poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range [[jansenism|jansenist]] ning sai François'ga halvasti läbi.
17. rida:
Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik [[Ninon de Lenclos]]'le. Kui too [[1705]] surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis [[1711]] tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima [[juura]]t, kuid jättis õpingud pooleli.
 
Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).
 
Ta oli [[1717]]-[[1718]] vangis [[Bastille]]'s. [[Regent]] püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, [[1726]]. aastal, Bastille´sse.