Metsatustumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida:
Tänapäeval soodustab metsatustamist [[globaliseerumine]], mille korral metsa raiuvad maha välisettevõtted, mis kohalikest tingimustest ei hooli, ja müüvad saadud puidu maha maailmaturule, mis enne globaliseerumist võimalik polnud. Kuid globaliseerumine pole ainus metsatustumise põhjus, sest seda on esinenud ka isoleeritud ühiskondades, millel puudub side välismaailmaga.
 
Metsatustamist soodustab ühiskonna [[majandus]]e ülesehitus. Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks [[hapnik]]u tootmist ja [[süsinik]]u sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähemintensiivsemaid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti madalam kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kõrgemalt maksustatud kui põllumaa, näiteks Eestis on metsamaa maksumäär kuni neli korda kõrgem põllumaa maksumäärast.<ref name="maksumäär">Seletuskiri maamaksuseaduse paragrahvi 11 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu juurde [http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=990120002 "Seletuskiri maamaksuseaduse paragrahvi 11 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu juurde"] Riigikogu koduleht, 11.01.1999 (vaadatud 28.03.2012)</ref> Seetõttu on metsaomanikel majanduslikult kasulik mets maha raiuda ja müüa ning selle asemele rajada midagi muud, mida saaks turustada.
 
Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest küljest on märgatav [[korrelatsioon]] ühiskonna vaesuse ja metsatustamise vahel selles ühiskonnas. Väidetakse, et kui inimesed on vaesed, siis on metsatööd üks väheseid enese elatamise viise. Ühiskondades, mille [[rahvuslik kogutoodang inimese kohta]] on vähemalt 4600 [[USA dollar]]it, ei ole metsatustamine tavaliselt nii suur probleem. Teisest küljest, kui ühiskond on väga vaene, siis ei ole sel võimalik organiseerida suures mahus metsalangetust ja [[eksport]]i. Ning metsatustamine on oluline probleem ka näiteks [[Pürenee poolsaar]]el, kus kinnisvaraarendajad rajavad metsa asemele elurajoone. Samuti on enamiku jõukate riikide metsasus juba eelmistel sajanditel viidud oluliselt madalamale tasemele, kui praegu hoogsa metsatustumise all kannatavates mitte nii jõukates riikidedes.