Kahepaiksed: erinevus redaktsioonide vahel

Kahepaiksete [[otsaju]] on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud [[Ajupoolkerad|poolkeradeks]], eesotsas läheb üle [[haistesagar]]ateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks – [[Ninaõõs|ninaõõne]] [[limaskest]] ja ninaõõnes paiknev nn [[Jacobsoni elund]]. [[Vaheaju]]s paiknevad [[käbinääre]] ja põhiline liigutusi suunav keskus [[taalamus]]. Puudub kaladel esinev [[soonkott]]. [[Keskaju]] peamise osa moodustavad [[nägemissagarad]]. [[Nägemine]] on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud [[Silmalaug|laud]] ja [[Pisaranääre|pisaranäärmed]]. [[Tagaaju]] olulisim osa on üsna vähearenenud [[väikeaju]]. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb [[piklikaju]], millest lähtub 10 paari [[Kraniaalnärvid|kraniaalnärve]]. [[Seljaaju]]s on tekkinud [[kaelapaisumus]] ja [[nimmepaisumus]], kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. [[Heliretseptorid]] paiknevad [[sisekõrv]]as asuvas [[kuulmepapill]]is, sisekõrvale eelneb veel [[keskkõrv]] ja [[trummikile]], [[väliskõrv]]ad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna kitsas. lol