20. Augusti Klubi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''20. Augusti Klubi''' on [[mittetulundusühing]]una registreeritud organisatsioon, mis koondab [[20. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]s [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise]] otsuse poolt hääletanuid.
Idee moodustada Eesti iseseisvuse taastajatest organisatsioon tekkis pärast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu volituste lõppemistseptembrislõppemist septembris 1992. Juba siis oli selge, et tuleb kaasa rääkida lähiajaloo ausas kajastamises. Kui VII Riigikogu talvel 1994 Isamaaliidu ja ERSP häältega lükkas tagasi ettepaneku 20. augustile kui taasiseseisvumispäevale riigipüha staatus anda ja leidis, et see päev väärib tähistamist vaid riikliku tähtpäevana, hakkas enamus taasiseseisvumise poolt hääletanutest otsima aktiivselt võimalust organiseeruda.
Klubi asutati 20. augustil [[1994]]. aastal [[Pühajärve]] Puhkekodus sinna kogunenud 36 (69-st) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme poolt, kes olid hääletanud ajaloolise Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt. Klubi põhikiri koostativõeti vastu 1995. aastal Tartus ja see registreeriti 8. oktoobril 1996. aastal siseminister Märt Raski käskkirjaga. Esimeseks Klubi presidendiks valiti Ülemnõukogu Juhatajajuhataja Ülo Nugis ning asepresidentideks Rein Järlik ja Lehte Sööt-Hainsalu. Kuni 1997. aastani toimusid üldkoosolekud Pühajärvel, siis hakati neid korraldama Tallinnas ja, väljasõiduistungeid aga mujal Eestis.
 
Riigikogu VIII koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel võeti 27. jaanuaril 1998 vastu “Pühade ja tähtpäevade seaduse” uus redaktsioon, millega taasiseseisvumispäev sätestati riigipühaks ja töövabaks päevaks.
8. rida:
Klubi tegevuse eesmärgiks põhikirja järgi on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, osaledes nõuandvalt Eesti jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ning ei seo oma tegevust hinnangu andmisega Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või teiste riiklike institutsioonide tegevusele. Klubi korraldab Eesti ühiskonnas aset leidvate protsesside uurimist ja analüüsi, hindab nende mõju Eesti ühiskonna ja riigi arengule, kogub Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ajaloolist materjali ning selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare, teavitab üldsust Klubi poolt läbiviidud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse arengu olulisemate arengusuundade realiseerimiseks, toetab reforme taasiseseisvunud Eestis õigusriigi loomiseks ning riikliku iseseisvuse edasiarendamiseks.
 
Klubi tegevust juhtiv ja otsuseid kõrgeim langetav organ on Üldkoosoleküldkoosolek, mis kutsutakse korraliselt kokku vähemalt üks kord aastas – 20. augustil. võiÜldkoosolekute sellelevahelisel kõigeajal lähemal puhkepäeval.juhib Klubi juhib president jategevust 5-liikmeline juhatus presidendi juhtimisel.Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994-1997), Rein Järlik (1997-2007) ja Ants Veetõusme (alates 2007. 14. oktoobril 2011 valiti Klubi juhatusse president Ants Veetõusme kõrval Indrek Toome (esimene asepresident),Enn Tupp (asepresident), Rein Veidemann (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur).
 
Klubi on asutatud määramata ajaks ja lõpetab automaatselt oma eksisteerimise kui manalateele lahkub selle viimane elusolev liige.
 
==Liikmed==
21. rida:
==Klubi tegevus==
 
* 20.augustil 1998 tähistati esimest korda taasiseseisvumispäeva riiklikult. Õhtul korraldas Vabariigi Valitsus Toompea lossi õuel miitingu, kus kõne pidas ka Klubi esimene president Ülo Nugis. Septembris osales Klubi juhatus puude istutamisel Sõpruse parki Põltsamaal ning pani sinna Klubi nimel kasvama kaks tamme.
* 20.augustil 1999 toimus esimest korda Riigikogu esimehe (Toomas Savi) vastuvõtt Toompeal Kalevipoja saalis Klubi liikmetele ja nende abikaasadele, millega pandi alus traditsioonile märkida ära Klubi üldkoosolekuga Toompeal taasiseseisvumispäeva, mis toimus esimest korda Toompea lossi valges saalis 20.augustil 2000.
* 12.-13.aprillil 2003 korraldati esimene väljasõiduistung Pühajärvel kus arutati Klubi tegevusplaane ning analüüsiti jooksvat poliitilist olukorda.
* 17.-18.aprillil 2004 toimus Klubi üldkoosolek Ida-Virumaal. Külastati Pühtitsa kloostrit Kuremäel ning käidi Vasknarva ja Punamäe piirivalvekordonites.
* 23.-24. aprillil 2005 toimus väljasõiduistung Pärnus. Külastati Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikut kus osaleti mälestusplaadi avamisel ja jüripäeva mälestusteenistusel. Tori kalmistul austati Vabadussõjas langenuid.
36. rida ⟶ 37. rida:
* 20. augustil 2011 tähistati Klubi osavõtul 20 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Tavapärastele sündmustele lisaks (üldkoosolek ning Riigikogu esimehe pidulik vastuvõtt Toompea lossis) asetati pärjad Vabadussõja ausambale Tallinnas, esitleti Klubi hõbemärki ning juubeliks välja antud postmarki ja asetati lilled 20. Augusti mälestuskivi juurde Toompeal. Sündmustel osalesid ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
* 14. oktoobril 2011 toimus Klubi üldkoosolek, millel tehti tagasivaade Eesti Vabariigi taastamise 20. aastapäeva sündmustele, valiti Klubi uus juhatus ning revisjonikomisjon. Rein Veidemann esitles enda raamatut “Must valgel”.
* 29.septenbril 2012 korraldas Klubi Tartus Ülikooli raamatukogus lähiajaloo konverentsi «Meie vabaduse mitu nägu». Konverentsi ajendiks olid raamatus «Mitme tule vahel» ilmunud artiklid. Ettekannetega esinesid Klubi president Ants Veetõusme, Rein Järlik, keeleteadlane Mati Hint, politoloog Rein Toomla, ajakirjanik Sulev Valner, jurist Raul Narits, ajaloolaneajaloolased Mati Graf ja Tõnu Tannberg, haridus- ja seltsitegelane Madis Linnamägi, ajaloolane Tõnu Tannberg, Priit Aimla jt.
* 25.-27.jaanuaril 2013 toimus Värska Sanatooriumis Klubi üldkoosolek kus tehti kokkuvõtteid Tartus toimunud konverentsist ja otsustati välja anda seal peetud ettekannete kogumik, samuti Klubi juubeliks kogumiku teemal „Eesti eile, täna ja homme”. Peeti vajalikuks jätkata 20. Augustil lillede panekut nii Vabadussamba jalamile kui 20. Augusti kivi juurde Toompeal. Vahetati mõtteid Põltsamaal asuva Sõpruse pargi arendamisega kus asuvad Klubi liikmete poolt istutatud tammed ja 20. Augusti mälestussammas. Otsustati kinni pidada põhimõttest, et Klubi enda nimel päevapoliitikasse ei sekku, kuid seda võivad teha tema liikmed oma nimel. Küll peeti õigeks, et põhimõttelistes riiklikes küsimustes (põhiseadus, valimissüsteem) võiks oma arvamuse välja öelda. Leiti ka , et kuna Klubi pole Presidendi poolt kutsutud osalema Jääkeldri mõttevahetuses, siis pole mõttekas end ka sinna pakkuma minna. Otsustati korraldada Klubi aruande-valimiskoosolek 10. mail 2013 Tallinnas.