Erinevus lehekülje "20. Augusti Klubi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''20. Augusti Klubi''' on [[mittetulundusühing]]una registreeritud organisatsioon, mis koondab [[20. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]s [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise]] otsuse poolt hääletanuid.
Idee moodustada Eesti iseseisvuse taastajatest organisatsioon tekkis pärast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu volituste lõppemistseptembris 1992. Juba siis oli selge, et tuleb kaasa rääkida lähiajaloo ausas kajastamises. Kui VII Riigikogu talvel 1994 Isamaaliidu ja ERSP häältega lükkas tagasi ettepaneku 20. augustile kui taasiseseisvumispäevale riigipüha staatus anda ja leidis, et see päev väärib tähistamist vaid riikliku tähtpäevana, hakkas enamus taasiseseisvumise poolt hääletanutest otsima aktiivselt võimalust organiseeruda.
Klubi asutati 20. augustil [[1994]]. aastal [[Pühajärve]] Puhkekodus sinna kogunenud 36 (69-st) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme poolt, kes olid hääletanud ajaloolise Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt. Klubi põhikiri koostati 1995. aastal Tartus ja see registreeriti 8. oktoobril 1996. aastal siseminister Märt Raski käskkirjaga. Esimeseks Klubi presidendiks valiti Ülemnõukogu Juhataja Ülo Nugis ning asepresidentideks Rein Järlik ja Lehte Sööt-Hainsalu. Kuni 1997. aastani toimusid üldkoosolekud Pühajärvel, siis hakati neid korraldama Tallinnas ja väljasõiduistungeid mujal Eestis.
 
Riigikogu VIII koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel võeti 27. jaanuaril 1998 vastu “Pühade ja tähtpäevade seaduse” uus redaktsioon, millega taasiseseisvumispäev sätestati riigipühaks ja töövabaks päevaks.
 
Klubi tegevuse eesmärgiks põhikirja järgi on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, osaledes nõuandvalt Eesti jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ning ei seo oma tegevust hinnangu andmisega Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või teiste riiklike institutsioonide tegevusele. Klubi korraldab Eesti ühiskonnas aset leidvate protsesside uurimist ja analüüsi, hindab nende mõju Eesti ühiskonna ja riigi arengule, kogub Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ajaloolist materjali ning selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare, teavitab üldsust Klubi poolt läbiviidud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse arengu olulisemate arengusuundade realiseerimiseks, toetab reforme taasiseseisvunud Eestis õigusriigi loomiseks ning riikliku iseseisvuse edasiarendamiseks.
 
Klubi tegevust juhtiv ja otsuseid kõrgeim langetav organ on Üldkoosolek, mis kutsutakse korraliselt kokku vähemalt üks kord aastas – 20. augustil või sellele kõige lähemal puhkepäeval. Klubi juhib president ja 5-liikmeline juhatus.Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994-1997), Rein Järlik (1997-2007) ja Ants Veetõusme (alates 2007. 14. oktoobril 2011 valiti Klubi juhatusse president Ants Veetõusme kõrval Indrek Toome (asepresident),Enn Tupp, Rein Veidemann (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur).
 
Klubi on asutatud määramata ajaks ja lõpetab automaatselt oma eksisteerimise kui manalateele lahkub selle viimane elusolev liige.
 
Anonüümne kasutaja