Magnetväli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Magnetväli''' on tihedalt seotud [[elektriväli|elektriväljaga]] ja need kaks välja moodustavad [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]]. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab [[elektrivool|elektrivoolu]] ja [[magnet|magnetilisi materjale]]. Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus (tugevus), seega on tegemist [[vektorväli|vektorväljaga]] <ref group="nb">Tehniliselt võttes on magnetväli [[pseudovektor]]; pseudovektorid on sarnased vektoritele, kuid sisaldavad ka [[pöördemoment|pöördemomenti]] ja [[pöörlemiskiirus|pöörlemiskiirust]] ning nad ei muutu, kui koordinaatsüsteemi käelisust muuta.</ref>. Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud [[Lorentzi jõud|Lorentzi jõu]] kaudu, mis rakendub liikuvatele elektriliselt laetud kehadele. Magnetväli võib viidata kahe erineva, kuid omavahel tihedalt seotud väljale, mis on tähistatud sümbolitega '''B''' ja '''H'''.
Kuna elektriväli '''E''' ümbritseb elektrilaengut, siis on mõistlik eeldada, et magnetväli '''B''' ümbritseb magnetlaengut. Ometigi magnetlaengute eksistentsi ei ole suudetud tõestada, kuigi osa teooriatest seda ennustab. Magnetvälja tekitamiseks on olemas aga kaks teist viisi. Esimene võimalus oleks kasutada liikuvaid laetud osakesi ([[elektrilaeng|elektrilaengu]] liigutamine), nagu näiteks [[elektrivool|elektrivoolu]] juhtmes, et valmistada [(elektromagnet|elektromagneteid]]. Teine võimalus on kasutada [[elementaarosake|elementaarosakesi]] nagu [[elektron|elektronid]], sest neil osakestel on seesmine võime tekitada enda ümber magnetvälja <ref group="nb">Spinnmagnetmoment tekib, kui elementaarosakesel on nii laeng kui ka nullist suurem spinn.</ref>. Teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on olemas summaarne magnetväli. Sellise liitumise tulemusena tekib [[püsimagnet]]<ref>"Füüsika põhikursus" (David Halliday, Robert Resnick, Jearl Walker ''Füüsika Põhikursus. 2. köide'' Tartu, Eesti Füüsika Selts, 2012 lk 736 ISBN 9789985907894</ref>. [[Erirelatiivsusteooria]] kohaselt on elektri- ja magnetväli omavahel tihedalt seotud sama objekti erinevad aspektid. Seda objekti kirjeldab [[elektromagnetiline tensor]], kus elektri- ja magnetväljaks lahutamine sõltub vaatleja [[suhteline kiirus|suhtelisest kiiruses]] ja laengust. [[kvantfüüsika|Kvantfüüsikas]] on elektromagnetväli kvanditud ja elektromagnetiline vastasmõju on footonite vahetamise tulemus.
Magnetväljal on olnud palju kasutusalasid nii kauges minevikus kui ka tänapäeval. Maa tekitab endale oma [[Maa magnetväi|magnetvälja]], mida on juba sajandeid kasutatud navigeerimisel. Pöörlevat magnetvälja on kasutatud nii [[elektrimootor|elektrimootoris]] kui ka [[elektrigeneraator|elektrigeneraatoris]]. Magnetjõud annavad teavet [[laengukandja|laengukandjate]] kohta erinevates materjalides [[Halli efekt|Halli efekti]] kaudu. Magnetväljade interaktsiooni uurimine erinevates elektriseadmetes nagu [[trafo]] on [[magnetahel]]aid uuriv distsipliin.
| |||