Jõhvi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Provints
'''Jõhvi kihelkond''' on [[eesti]] [[kihelkond]], mis moodustati umbes [[1250]]. aastal [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] ajaloolise kihelkonna alale. Jõhvi kirikukihelkonda mainitakse ajalooürikutes esmakordselt [[1354]].▼
| nimi = Jõhvi kihelkond
[[Pilt: Alutaguse.jpg |thumb|300px|Alutaguse kirikukihelkonnad]]▼
| omakeelne_nimi_1 = saksa keeles | ''Kirchspiel Jewe'' |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke =
| keskuse_nimetus = [[kihelkonnakirik]]
| keskuse_nimi = [[Jõhvi]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:JõhviKirik.jpg|pisi|Jõhvi Mihkli kirik]]▼
}}
▲'''Jõhvi kihelkond'''
==Piirkonna ajalugu==
Jõhvi kirikukihelkonna (''Gewi'', hiljem ''Jewe'') alad [[13. sajand]]il olid enam-vähem tänapäevaste [[Iisaku vald|Iisaku]], [[Jõhvi vald|Jõhvi]] ja [[Mäetaguse vald|Mäetaguse valla]] alad. Osaliselt kuulusid Jõhvi kihelkonda [[Alajõe vald|Alajõe]], [[Illuka vald|Illuka]], [[Kohtla-Nõmme vald|Kohtla-Nõmme]], [[Kohtla vald|Kohtla]] ja [[Toila vald|Toila valla]] alad. Osa Alajõe, Illuka ja Toila valla alast kuulus [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnale]] (sellel ajal [[Narva kihelkond]]), osa Kohtla-Nõmme ja Kohtla valla alasid [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnale]].
11. rida ⟶ 25. rida:
[[1581]] vallutasid rootslased Alutaguse kihelkonna. Muutes haldusüsteemi Rootsi haldussüsteemile vastavaks, moodustati Jõhvi ordumõisa baasil [[Jõhvi lään]]. [[1654]] eraldati Jõhvi kihelkonnast selle lõunaosa ja koos [[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkonna]] maadega moodustati [[Iisaku kihelkond]]. [[1774]]. aastal jaotati Iisaku kihelkond uuesti Jõhvi ja [[Viru–Jaagupi kihelkond|Viru–Jaagupi kihelkonnaga]].
▲[[Pilt:JõhviKirik.jpg|pisi|Jõhvi Mihkli kirik]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal ([[1700]]–[[1721]]) toimusid uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamine.
Venemaa keisririigi koosseisu kuulus piirkond [[Eestimaa kubermang]]u [[Rakvere kreis]]i ja [[Viru kreis]]i koosseisu.
[[1782]] asutati Jõhvi [[postijaam]], tänu millele hakkkas Jõhvi arenema. [[1825]] peeti Jõhvis esimene [[laat]]. Avati esimesed poed. [[1852]] avas [[pastor]] F.F.Meyer [[kirikukool]]i, mis kümme aastat hiljem muudeti [[kihelkonnakool]]iks, tegutsedes sellena [[1883]]. aastani. [[1865]] korraldati Jõhvi kihelkonna [[laulupidu]].▼
▲[[1782]] asutati Jõhvi [[postijaam]], tänu millele hakkkas Jõhvi arenema. [[1825]] peeti Jõhvis esimene [[laat]]. Avati esimesed poed. [[1852]] avas [[pastor]] F.F.Meyer [[kirikukool]]i, mis kümme aastat hiljem muudeti [[kihelkonnakool]]iks, tegutsedes sellena [[1883]]. aastani. [[1865]] korraldati Jõhvi kihelkonna [[laulupidu]].
▲[[Pilt: Alutaguse.jpg |thumb|300px|Narva ja Alutaguse piirkonna kirikukihelkonnad, 1925. aastal]]
[[1866]] moodustati Jõhvi kihelkonna alale 27 [[vald]]a. [[1894]]. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 6 suurt valda, mis püsisid kuni [[1937]].–[[1938]]. aasta reformideni.
| |||