Surmatants (Lübeck): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' '''Surmatants''' on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvahelisel...'
 
jutumärgid maalile
1. rida:
"'''Surmatants'''" on [[hiliskeskaeg|hiliskeskaegse]] saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste kirik]]us. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis.
 
'''Surmatants''' on [[hiliskeskaeg|hiliskeskaegse]] saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste kirik]]us. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis.
 
Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli [[14. sajand]]i keskel kogu [[Euroopa]]t laastanud Must Surm.<ref name="mänd, 2010" /> Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – ''memento mori''.<ref name="mänd, 2010" /> Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – [[paavst]]ist ja [[keiser|keisrist]] – ning lõpetades talupoja, [[narr]]i või hällilapsega.<ref name="mänd, 2010" />