Valitseja (Il Principe): erinevus redaktsioonide vahel

{{allikad}}

[[Pilt: Niccolo Machiavelli-part.png|180px|thumb|Machiavelli (fragment)]]

"Valitseja"<ref>Eestikeelses kirjanduses on teosele viitamisel kasutatud pealkirja ka kujul "Vürst".</ref> on [[renessanss|renessansiaja]] mõtleja [[Niccolò Machiavelli]] poolt [[16. sajand]]i alguse [[Itaalia]]s <ref>Põhiosa teosest valmis [[1513]] II poolel; pühendus on lisatud vahemikus [[1515]]– 8. oktoober 1516</ref> kirjutatud teos. Itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade ''Il Principe''<ref>valitseja, esimene, riigijuht, suverään; kasutatud autori poolt teoses suvalisest ajajärgust pärineva ja erineva võimutäiuse astmega (riigi/linna)juhi üldnimetusena</ref> ja ''De Principatibus''<ref>ladina keeles, "printsipaatidest"</ref> all.

 

{{cquote|''...non ho trovato intra la mia suppellettile cosa quale io abbia più cara, o tanto stimi; quanto la cognizione delle azioni degli uomini grandi; imparata da me con una lunga sperienza delle cose moderne ed una continua lezione delle antiche; le quali, avendo io con gran diligenza lungamente escogitate ed esaminate, ed ora in uno picciolo volume ridotte, mando alla Magnificenza Vostra.''<ref>''Il Principe'', (Pühendus). Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: ''Rizzoli Editore'', 1950. P. 15.</ref>}}

 

[[pilt:Duke-Lorenzo.jpg|pisi|120px|''Lorenzo de' Medici'']]

''Töö tulemused'' on liigendatud kahekümne kuueks erineva pikkusega peatükiks.<ref>Väidetavalt ei saa seda liigitada ühegi kindla kirjandusžanri alla[http://it.wikipedia.org/wiki/Il_Principe].</ref> Esimeses ühteteistkümnes peatükis esitab autor originaalse nägemuse eri teid pidi ja erinevates tingimustes realiseeruva valitsejavõimu (''principato'') saavutamisest/säilitamisest.<ref>Arvatavasti oli firenzelasel samal ajal käsil ka oma teise raamatu kirjutamine, sest traktaadi II peatükis kirjutab autor: "Jätan arutlemata vabariikidest, sest neid käsitlesin teises kohas pikemalt" - viide teosele "Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist" (''Discorsi sopra la prima deca di Tito Livio'').</ref> Teose XV–XIX peatükki võib pidada loogiliseks ja mõneti satiiriliseks vastuseks esmalt [[humanism|humanistide]] kirjutistes ilmunud vaidlusele: kas valitseja voorused ja iseloomujooned peaksid erinema lihtkodaniku omadest või mitte<ref>Nn "valitsejate peegel", "[[Vürstide peegel|vürstide peegel]]", ladina keeles ''specula principum'', saksa keeles ''Fürstenspiegel''</ref>. Teose viimases peatükis kutsub autor Medicite koda<ref>Machiavelli peab silmas Medicite suguvõsa, dünastiat, "valgustatud ja suursugust patriitsikoda" (vrd kuningakoda)</ref> üles vabastama Itaalia võõramaalaste võimu alt.

 

Eestikeelse pealkirja juures on viide originaali pealkirjale (ladina/itaalia keeles). Esineb tekste, milles on ainult ladinakeelsed pealkirjad ja vastupidi<ref>Siinkohal on itaalia/ladinakeelsete pealkirjade esitamisel tuginetud peamiselt järgmistele väljaannetele: <u>1.<u>&nbsp;Machiavelli, Niccolo. Tutte le opere di Nicolo Machiavelli cittadino et secretario fiorentino divise in V. parti, et di nuovo con somma accuratezza ristampate. [S.l.: s.n.], 1550. <u>2.<u>&nbsp;Machiavelli, Niccolò. Il Principe. Dell'Arte della Guerra ed altri Scritti politici. Milano, 1905. <u>3.<u>&nbsp;Machiavelli, Niccolò. Il principe. Milano: Rizzoli, 1950 (tugineb "Classici Rizzoli" sarjas 1939. a. Milanos avaldatud Antonio Panella toimetatud tekstile). <u>4.<u>&nbsp;Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: Epoca!, 1987. Käesoleval lehel toodud itaaliakeelsed pealkirjad on toodud ära pealkirjade sisestaja valikul. Eesti keeles on kõige ajakohastatum teave itaaliakeelsete tekstide erinevuste kohta kättesaadav teose kakskeelsest elektroonilisest väljaandest. Erinevused algavad juba esimesest reast, kus mõni itaaliakeelne tekst edastab pühenduse adressaadi nime kujul ''Lorenzo di Piero de'Medici'', mõni teine väljaanne jätab aga isanime ''di Piero'' välja.</ref>.

:(Pühendus) / (''Dedica'')

IV Mil moel õnnestus Aleksandri järeltulijail pärast tema surma säilitada võim Dareiose kuningriigi üle, mille Aleksander oli vallutanud<ref>Cur Darii regnum quod Alexander occupaverat a successoribus suis post Alexandri mortem non defecit<br />Per qual cagione il regno di Dario, il quale da Alessandro fu occupato, non si ribellò da' sua successori dopo la morte di Alessandro</ref><br />

V Kuidas valitseda linnu ja riike, mis elasid enne vallutust oma seaduste järgi<ref>Quomodo administrandae sunt civitates vel principatus, qui, antequam occuparentur suis legibus vivebant<br />In che modo si debbino governare le città o principati li quali, innanzi fussino occupati, si vivevano con le loro legge</ref><br />

VI Oma relvade ja vaprate tegudega saavutatud ainuvõimust<ref>De principatibus novis qui armis propriis et virtute acquiruntur<br />De' principati nuovi che s'acquistano con l'arme proprie e virtuosamente</ref><br />

VII Võõra relva ja saatuse toel saavutatud vastsest ainuvõimust<ref>De principatibus novis qui alienis armis et fortuna acquiruntur<br />De' principati nuovi che s'acquistano con le armi e fortuna di altri</ref><br />