Ilu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kirjandus |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Pilt:
[[Pilt:
[[Pilt:Taj Mahal in March 2004.jpg|pisi|[[Tadž Mahal]]]]
'''Ilu''' on [[taju]]tava objekti ([[isik]]u, olendi, eseme, vaatepildi, [[heli]]kombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva [[aisting]]u. [[Teadvus]]e osa, mis hindab, kas tajutav objekt on ilus, nimetatakse [[ilumeel]]eks.
12. rida ⟶ 13. rida:
== Antiikaja ilukäsitlus ==
Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. [[Demokritos]]e, [[Platon]]i, [[Aristoteles]]e ja [[Plotinos]]e järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, [[harmoonia]]l ja [[sümmeetria]]l. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse, korra ja mõistuspärasusena.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 207-208</ref>
24. rida:
== Keskaja ilukäsitlus ==
[[Giovanni Boccaccio]] ei kirjeldanud oma raamatus "[[Dekameron]]" ilusaid inimesi, vaid üksnes inetuid. Nimelt oli ta veendunud, et inimene saab ilus olla ainult ühel viisil, inetu aga väga paljudel. "[[Tuhat ja üks ööd|Tuhandes ja ühes öös]]" ilusaid inimesi küll kirjeldati, aga neid kirjeldati kõiki ühesugustena. Tänapäeval seevastu usutakse, et inimene saab ka ilus olla paljudel viisidel.{{lisa viide}}
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
40. rida ⟶ 39. rida:
==Välislingid==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=611 "Ilutunde eluline väärtus ja arenemine"] [[Haridus_(ajakiri)|Haridus]] nr 2/[[1920]]
[[Kategooria:Esteetika]]
{{Link FA|la}}
|