7,5 cm leichtes Infanteriegeschütz 18: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kyng teisaldas lehekülje LeIG 18 pealkirja 7,5 cm leichtes Infanteriegeschütz 18 alla: täisnimi
PResümee puudub
18. rida:
| meeskond= 5
}}
'''7.,5 cm leichtes Infanteriegeschütz 18''', lühidalt '''leIG 18''' oli kerge [[Suurtükk|jalaväesuurtükk]], mis oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Wehrmacht]]i standardvarustuses.
 
== Ajalugu ==
Suurtüki väljatöötamine algas firmas [[Rheinmetall-Borsig]] 1927. aastal. Suurtükk võeti tootmisesse ja relvastusse 1932. aastal. Suurtükk oli [[Lafett|koondlafetiga]] ja mugava kolblukuga, mis tähendas praktiliselt seda, et luku avamiseks tuli raua tagaosa üles tõsta. leIG 18 oli kaalult kerge ja väiksemõõduline. Esimestel partiidel olid puitvelgedega rattad, hiljem valmistati juba terasest kummirehvidega rattaid. Meeskonna kaitseks oli suurtükil soomustatud kaitsekilp.
 
Suurtükist valmistati versioon [[Mägi|mägedes]] kasutamiseks: '''7,5 cm le.GebIG 18'''. Transpordiks sai selle 6-106–10 osaks lahti võtta. Raskeim tükk kaalus 74,9 kilogrammi. Tavaliselt määrati iga mägipataljoni juurde kaks sellist suurtükki.
 
Langevarjuüksuste jaoks toodeti 1939. aastal kuus erimudelit '''7,5 cm le.IG 18F'''. Neil olid väiksemad rattad ja kilp puudus. Transpordi jaoks sai need neljaks 140 kilogrammiseks jupiks võtta.
 
Jalaväesuurtükke veeti üldiselt [[hoburakend]]iga. Motoriseeritud üksustes kasutati vedamiseks tavaliselt keskmisi või raskeid [[maastur]]eid või kergeid [[poolroomikveok]]eid. SõjaastatelSõja-aastatel toodeti seda tüüpi jalaväesuurtükke 8266 tükki ja tootmine kestis kuni sõja lõpuni. Kuu enne sõja lõppu oli relvastuses veel umbes 2500 sellist suurtükki.
 
== GalreiiGalerii ==
<gallery>
Pilt:Gruppe geschuetz 01 (RaBoe).jpg