Ferruccio Busoni: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ferruccio (Dante Michelangelo Benvenuto) Busoni''' ([[1. aprill]] [[1866]] [[Empol]] – [[27. juuli]] [[1924]] [[Berliin]]) oli saksa-itaalia [[pianist]], pedagoog, [[dirigent]], [[helilooja]] ja muusikakirjanik.

15-aastasena (1881) sai ta Bologna Filh/AkFilharmoonia Akadeemia liikmeks; esines pianistina alates 8. eluaastast, võitis 1890 Peterburis A.[[Anton RubinsteiniRubinstein]]i nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi. 1919 sai [[Zürichi ülikool]]i audoktoriks.

Ta õppis kompositsiooni {{kas|W. Mayeri}} juures, klaverit harjutas ise, 1888–1890 oli Helsingi Muusikainstituudi klaveriõpetaja, 1890–1891 [[Moskva konservatoorium]]i klaveriprofessor, 1891–1892 Uus-Inglismaa konservatooriumi professor [[Boston]]is. Alates 1894 tegutses Berliinis, kus 1902–1909 organiseeris "Busoni orkestriõhtuid" harvaesitatavate teostega, 1901–1902 kõrgema kunstimeisterlikkuse kursused Weimaris, 1907–1908 Viini Muusikaakadeemia, 1910–1913 Basel, 1913–1914 Bologna, 1915–1920 Zürich, alates 1920 Berliini Kunstide Akadeemia kompositsiooni-pedagoog. Reisis Venemaale 1912 jm. 1913 sai alguse nn busonistide-hofmanistide sõda. Ta on kirjutanud ka raamatuid.