Magnet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Random123 (arutelu | kaastöö)
Random123 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida:
Üks levinuimaks magnetilise materjali näiteks on '''püsimagnet'''. [[Püsimagnet]]is tekitab magnetvälja aine omadus [[magnetiseerimine|magnetiseeruda]]. Lihtne näide igapäevasest elust on külmkapimagnet, mida saab kasutada, et hoida märkmeid rauast ([[ferromagneetik]]) ukse küljes. [[Ferromagnet]]iks nimetatakse materjale, mis on võimelised [[magneetuma]] välise magnetvälja toimel. Ferromagnetite levinuimaks näideteks on [[nikkel]], [[koobalt]] ja juba mainitud [[raud]]. Ferromagnetilised materjalid on ainukesed, mis on võimelised välise magnetvälja toimel piisavalt magneetuma, nii et tekivad märgatavad jõud, seega on kõik üldlevinud magnetid ferromagneetikud. Kõik teised materjalid tõmbuvad ja tõukuvad teiste magnetitega väga nõrgalt, see tähendab, et need ained magnetiseeruvad välise magnetvälja toimel nõrgalt.
 
[[Ferromagneetik]]ud saab jaotada kaheks: "pehmed" ja "kõvad". "Pehme" ferromagneetiku üheks näiteks on [[lõõmutatud]] [[raud]], mida iseloomustab võimalus magneetuda välise magnetvälja toimel, kuid magnetvälja lühike eluiga välise magnetvälja kadumisel. See tähendab, et materjal omab magnetvälja ainult välise välja olemasolul. "Kõvad" [[ferromagneetik]]ud on vastandid "pehmetele" ning neid iseloomustab omadus säilitada magnetväli ka pärast välise ergutuse kadumist. Eelnevalt mainitud [[püsimagnet]]id on loomulikult valmistatud "kõvadest" ferromagneetikutest nagu näiteks mitmed [[raua]] [[sulam]]id, mida on valmistamisel töödeldud väga tugeva [[magnetväljaga, magnetväli]], muutes nende sisemist struktuuri niiviisi, et need magneetuksid ja [[demagneetumine]] toimuks võimalikult aeglaselt. Püsimagnetite demagnetiseerimiseks on vaja sellele rakendada magnetvälja, mis ületab selle materjali [[koertsitiivsus lävikoertsitiivsuslävi|koertsitiivsus lävekoertsitiivsusläve]], mis on "pehmetel" ferromagneetikutel loomulikult madalam kui "kõvadel".
 
Lisaks [[püsimagnet]]itele on võimalik tekitada magnetvälja ka [[elektromagnet]]itega, mis kujutab endast traadist keritud mähist, mida läbib [[elektrivool]]. Üldiselt tekitab elektromagnet magnetvälja ainult siis kui mähist läbib vool, seeläbi on võimalik elektromagneteid kasutada näiteks seadmete automatiseerimiseks. Tihti on elektromagneti [[mähis]] keritud ümber "pehme" ferromagneetiku, mis võimaldab oluliselt võimendada genereeritud magnetvälja.
153. rida:
<references/>
 
== Täiendavat lugemist ==
 
{{refbegin}}