|
Füüsikaliselt määrab magnetmoment ära jõu suuruse, millega väline magnetväli antud magnetit mõjutab. Seega mida suurem on magnetmoment, seda rohkem on antud magnet välisest magnetväljast mõjutatud. Lisaks tuleb tähele panna, et vastasmõju ulatus sõltub ainult magnetilisest momendist ja mitte pooluste tugevusest ja nende vahelisest kaugusest eraldi.
=== MagnetiseerumineMagnetilone polarisatsioon ===
Klassikalises [[elektromagnetism]]is on [[magnetiseerimine]] ehk [[magnetiline polarisatsioon]] [[vektorväli]], mis näitab magnetdiipolide tihedust, mis võivadon ollaindutseeritud kas välise välja poolt indutseeritud või aine struktuuristsisestruktuurist tulenevad. MagnetiseerumiseMAgnetilise polarisatsiooni definitsioonvalemiks on
:<math>\mathbf{M}=\frac{N}{V}\mathbf{m}=n\mathbf{m},</math>
kus '''M''' tähistab magnetiseerumistmagnetilist polarisatsiooni, '''m''' magnetmomenti, V ruumala ja ''N'' magnetmomentide arvu uuritavas piirkonnas. Suurust ''N/V'' tähistatakse tavaliselt ''n''-ga ning see iseloomustab magnetmomentide kontsentratsiooni[[kontsentratsioon]]i. Magnetiseerumiste [[SI]] ühik on A/m. .<ref>{{cite web|url=http://www.magneticmicrosphere.com/resources/Units_for_Magnetic_Properties.pdf|title=Units for Magnetic Properties|publisher=Lake Shore Cryotronics, Inc.|accessdate=2009-10-24}}</ref>
MagnetiseerumineMagnetiline kirjeldabpolarisatsioonkirjeldab, kuidas aine reageerib välisele magnetväljale, seega on magnetiline polarisatsioonsee sarnane elektrivälja polarisatsiooniga.
Hea [[pulkmagnet]]i magnetmoment on suurusjärgus 0,1 A•m<sup>2</sup> ja ruumalagaruumala näiteks 1 cm<sup>3</sup> või 1×10<sup>−6</sup> m<sup>3</sup>, seega on keskmine magnetiline polarisatsioon võrdne 100,000 A/m. Näiteks rauaRaua magnetiline polarisatsioon võib olla ka suurusjärgus miljon amprit meetri kohta, sellepärast ongi raud tihtilugu kasutuses elektromagnetites ja muudes rakendustes, kus on tähtis tugeva magnetinduktsiooni tekitamine.
=== Magnetvälja jõujooned===
| 