Erinevus lehekülje "Magnet" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  7 aasta eest
=== Magnetväli ===
[[file:Magnet0873.png|thumb|Pulkmagneti magnetvälja järgi orienteerunud metallipuru]]
[[magnetväli|Magnetvälja]] iseloomustatakse matemaatiliselt [[magnetiline induktsioon|magnetilise induktsiooniga]], mida tavaliselt tähistataks sümboliga '''B'''. Magnetiline induktsioon on [[vektorväli]], see tähendab, et igas ruumipunktis on magnetiline induktsioon määratud kas kolme Cartesiuse komponendiga või siis näiteks vektori pikkuse ja selle suunaga. Magnetnõela puhul määraksäärab magnetilise induktsiooni vektori suund magnetnõela orientatsiooni ning vektori pikkus tugevuse või jõu, millega magnetväli magnetnõela antud suunas hoiaborienteerib. Magnetilist induktsiooni [[SI]] ühikuks on [[tesla]]. <ref>{{ cite book |last=Griffiths|first=David J. | title=Introduction to Electrodynamics|edition=3rd| publisher=[[Prentice Hall]]| pages=255–8 |year=1999 |isbn=0-13-805326-X | oclc=40251748}}</ref>
 
Magnetiline induktsioon iseloomustab jõudu, millega magnetväli mõjutab liikuvat laengut. Seega on magnetiline induktsioon analoogne [[elektrivälja tugevus]]ega [[elektrostaatika]]s. Elektriväli tugevusega <math>\mathbf{E}</math> mõjutab laengut suurusega <math>q</math> jõuga <math>\mathbf{F} = q\mathbf{E}</math>. Sarnaselt mõjutab ka magnetiline induktsioon liikuvat laengut jõuga
83

muudatust