Erinevus lehekülje "Magnet" redaktsioonide vahel

Lisatud 122 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
 
 
'''Magnet'''iks nimetatakse materjali, mismida on võimelineiseloomustab tekitamatead endaübritsev ümber magnetväljamagnetväli. Magnetväli pole nähtav ega otseselt tajutav, vaid seda iseloomustab omadus mõjutada teisi magnetilisi materjale ja liikuvaid laetud osakesi jõuga, näiteks teist magnetit tõmbe- või tõukejõuga.
 
Üks levinuimaks magnetilise materjali näiteks on '''püsimagnet'''. [[Püsimagnet]]is tekitab magnetvälja aine enda omadus [[magnetiseerimine|magnetiseeruda]]. Lihtne näide igapäevasest elust on külmkapimagnet, mida saab kasutada, et hoida märkmeid rauast ([[ferromagneetik]]) ukse küljes. [[Ferromagnet]]iks nimetatakse materjale, mis on võimelised [[magneetuma]] välise magnetvälja toimel. Ferromagnetite levinuimaks näideteks on [[nikkel]], [[koobalt]] ja juba mainitud [[raud]]. Ferromagnetilised materjalid on ainukesed, mis on võimelised välise magnetvälja toimel piisavalt magneetuma, nii et tekivad märgatavad jõud, seega on kõik üldlevinud magnetid ferromagneetikud. Kõik teised materjalid tõmbuvad ja tõukuvad teiste magnetitega väga nõrgalt, see tähendab, et need ained ei magnetiseerumagnetiseeruvad välise magnetvälja toimel nõrgalt.
 
[[Ferromagneetik]]ud jaotuvadsaab jaotada kaheks: "pehmed" ja "kõvad". "Pehme" ferromagneetiku üheks näiteks on [[lõõmutatud]] [[raud]], mida iseloomustab võimalus magneetuda välise magnetvälja toimel, kuid magnetvälja lühike eluiga välise väljamagnetvälja kadumisel. See tähendab, et materjal omab magnetvälja ainult välise välja olemasolul. "Kõvad" [[ferromagneetik]]ud on vastandvastandid "pehmetele" ning neid iseloomustab omadus säilitada magnetväli ka pärast välise magnetväljaergutuse kadumist. Eelnevalt mainitud [[püsimagnet]]id on loomulikult valmistatud "kõvadest" ferromagneetikutest nagu näiteks mitmed [[raua]] [[sulam]]id, mida on valmistamisel töödeldud väga tugeva [[magnetväljaga, magnetväli]], muutes nende sisemist struktuuri niiviisi, et need magneetuksid ning etja [[demagneetumine]] toimuks võimalikult aeglaselt. Selleks, et püsimagnetitPüsimagnetite demagneetidademagnetiseerimiseks on vaja sellele rakendada magnetvälja, mis ületab selle materjali [[koertsitiivsus lävi|koertsitiivsus läve]], mis on "pehmetel" ferromagneetikutel loomulikult madalam kui "kõvadel".
 
Lisaks [[püsimagnet]]itele on võimalik tekitada magnetvälja ka [[elektromagnet]]itega, mis kujutab endast traadist keritud mähist, mida läbib [[elektrivool]]. Üldiselt tekitab elektromagnet magnetvälja ainult siis kui mähist läbib vool, seeläbi on võimalik elektromagneteid kasutada näiteks seadmete automatiseerimiseks. Tihti on elektromagneti [[mähis]] keritud ümber "pehme" ferromagneetiku, mis võimaldab oluliselt võimendada genereeritud magnetvälja.
 
Magneti tugevust on võimalik iseloomustada kas tema [[magnetmoment|magnetmomendiga]] või kogu [[magnetvoog]]a, mida magnet tekitab. Magnetmaterjali lokaalseks iseloomustamiseks kasutatakse [[magneetumine|magneetumise]] mõistet.
83

muudatust