|
'''Must pipar''' (''Piper nigrum'') on [[pipralised|pipraliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pipar (perekond)|pipra]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[liaan]].
Mustaks pipraks nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatud [[vürts]]i. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, et [[valge pipar]] on kuivatatud küpsed [[seeme|seemned]], [[roheline pipar]] on kuivatatud pooltoored seemned ning [[pipar|must pipar]] on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned.
Musta pipart kasvatatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartel ning [[Lõuna-Ameerika]]s.
Pipart kasvatatakse niiskesparasniiskes [[pinnas]]es, mis ei kannata [[üleujutus]]e all. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama palju [[orgaaniline aine|orgaanilist ainet]]. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast. Taimi paljundatakse 4–540–50 dmcm pikkuste [[pistik]]ute abilutega. PistikudMustal pipral on tavaliseltmitmeid [[kultivar]]ide, mis on välja valitud [[saagikus]]e ja viljade kvaliteedi põhjal. NeedNoored taimed seotakse puutüvepuutüvede või ronimisvõre külge üksteisest umbes 2 m kaugusele. KaredaEelistatud on kareda [[puukoor|koorega]] puid eelistatakse sileda koorega puudelepuud, sestmida mööda karedat koort kasvab pipar kiiremini. KonkurentsiOluline pakkudaon, võivadet taimedpuud kõrvaldataksepakuksid japiisavalt jäetaksevarju üksnesning niiõhu palju puid, et need pakuvad varju jajuurdepääs vabaoleks õhutustpiisav. [[Juur]]ed kaetakse lehte[[sõnnikmultš]]ui ja lehtedest [[multšsõnnik]]igauga. KuivalKuivemates pinnaselregioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta. [[Võrse]]id kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast eluaastastaastast janing tüüpiliseltviljuvad kannavad viljareeglina 7 aastat.
Must pipar on [[ronitaim]]. Ta kasvab puu, posti või trellide[[trellis]]e najaltoel kuni 4 m kõrgeks. Nagu liaanideleLiaanidele omaneomaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta [[vars]] maad puutub. Tal on [[vahelduv leheseis|vahelduvad]] [[südajas leht|südaja kujuga]] [[terve leheserv]]aga [[leht|lehed]], mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed [[õis|õied]] asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel [[õisik]]ul. [[Tähk]] on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab tasee 7–15 cm pikakspikkuseks.
Pipral on [[luuvili]], mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tume[[punane]] ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel paarhakkavad esimestesimesed vilja hakkavadviljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui nadviljad on täielikult valmivad ja veel kõvad onvalminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotabkaotavad taneed kirbe maitse ja kukub puu otsast alla; sel juhul eivarisevad. saaValminud tedapipraviljad enamsäilivad säilitadahalvasti.
Viljad laotatakse pärast korjamistkuivatatakse päikese kätte kuivamakäes. Pipraid saab kuivatada ka [[kuivati]]s. Seejärel lõigatakse pipraterad viljadest välja. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, heidetaksekupatatakse enne kuivatamist lühikeseks ajaks keevasse vette. LisaksKupatamine sellele,puhastab et see vilju puhastabviljad, purustab see [[rakukest]]ad viljas ja kiirendab [[pruunistumine|pruunistavate]] [[ensüüm]]ide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus [[must]]aks kihiks.
Musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje [[liha]]-, [[kala (toit)|kala]]-, köögivilja-, [[seen]]e- ja [[muna]]toite. Ta kuulub [[marinaad]]ide ja kuivade vürtsisegude koostisesse.
| 