Pipar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Piprad |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|
[[Pilt:Pfeffer-Gewürz.jpg|pisi|[[Roheline pipar|Roheline]], [[valge pipar|valge]] ja [[must pipar]]]]
[[Pilt:Sa-pepper.jpg|pisi|Pipratera]]
'''Pipar''' on [[must pipar|musta pipra]] (''Piper nigrum'')
'''Pipraks''' võidakse nimetada ka [[vürtspaprika]] (''Capsicum annuum'') vilju.
Vürts valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest, mida kuivatatakse tervelt, koos viljalihaga. Mõnikord kastetakse piprakobarad kuivamise kiirendamiseks mõneks minutiks
Pipar saab oma terava [[maitse]] põhiliselt [[piperiin]]ist, mida leidub ohtralt nii [[seeme|seemnes]] kui ülejäänud viljas. Must pipratera sisaldab piperiini 4,6–9,7 massi%, valge pipratera pisut rohkem.
==Ajalugu==
==Kasutamine==
Pipart lisatakse [[kaste|kastmetele]], [[köögivili|köögiviljadele]],
Pipra sissehingamine paneb [[aevastamine|aevastama]]. Sel põhjusel valmistatakse [[pipragaas]]i, mille peamine koostisosa on jahvatatud pipar. Seda kasutatakse [[enesekaitse]]ks, pihustades seda ligitikkujatele näkku.
==Kasvatamine==
Pipart kasvatatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartel ning [[Lõuna-Ameerika]]s.
Maailma pipratoodang oli kõige suurem [[2003]]. aastal: 355 tuhat tonni. 2008. aastal oli see üksnes 271 tuhat tonni. Saagikust on vähendanud [[istandus]]te halb haldamine, taimehaigused ja halb ilm.
2008. aastal olid maailma suurimad pipratootjad [[Vietnam]] (34%), [[India]] (19%), [[Brasiilia]] (13%), [[Indoneesia]] (9%), [[Malaisia]] (8%), [[Sri Lanka]] (6%), [[Hiina]] (6%) ja [[Tai]] (4%).
Maailma eksporditurgu domineerib samuti Vietnam, sest seal läheb peaaegu kogu pipratoodang ekspordiks.
Rahalises väärtuses on pipar maailma kõige suurema [[käive|käibega]] vürts. Pipra hind on muutlik. Näiteks 1998 moodustas pipar kogu maailma vürtsikaubandusest 39%, aga 2002 ainult 20%.
==Piprad==
*[[Roheline pipar]]
*[[Valge pipar]]
29. rida ⟶ 43. rida:
[[Kategooria:Maitseained]]
{{
|