Erinevus lehekülje "Magnet" redaktsioonide vahel

Lisatud 2438 baiti ,  7 aasta eest
 
Teine mudel magnetvälja tekkimise seletamiseks on [[Ampere]] mudel, mis eeldab, et kõik aine magnetilised omadused on põhjustatud atomaarsetest ringvooludest aines. Nimelt väidab [[Ampere seadus]], et vooluga juhe tekitab enda ümber magnetvälja. Seega saab näiteks pulkmagneti magnetvälja seletada hoopiski ringvooludega ning pole vaja jagada magnetit poolusteks.
 
=== Magnetilised materjalid ===
Magnetiks nimetatakse üldjuhul sellist objekti, mis omab magnetvälja sõltumata välise magnetvälja olemasolust. Ainult kindlat tüüpi magnetmaterjalid saavad omada püsivat magnetvälja, aga enamus materjale tekitavad magnetvälja ainult välise magnetvälja mõjul. Magnetmaterjale saab jaotada nende omaduste järgi erinevatesse kategooriatesse. Materjalide magneetilised omadused sõltuvad selle sisestruktuurist, eriti elektronide konfiguratsioonist. Olenevalt aine reaktsioonist välisele magnetväljale on võimalik materjalid liigitada:
* [[Ferromagneetik| Ferromagneetikute]] gruppi kuuluvad materjalid, mille omadused on kõige sarnasemad laialtlevinud magnetite moodi. Ferromagneetikute ja magnetite vahel tekib piisav jõud, et seda on kergesti tunda. Hea näide on, kuidas külmkapimagnet kinnitub rauast ferromagneetiku külge. Sellesse gruppi kuuluvad ka ainukesed ained, mis on võimelised magnetvälja säilitama pärast välise magnetvälja kadumist.
* [[Paramagneetik]]ute gruppi kuuluvad ained nagu [[plaatina]], [[alumiinium]] ja [[hapnik]] on väga nõrgalt tõmbuvad mõlema magnetpooluse poole. See tõmbejõud on sadu tuhandeid kordi nõrgem kui [[ferromagneetik]]ute puhul, seega on võimalik neid jõude registreerida ainult kasutades väga täpseid mõõteriistu või väga tugevat välist magnetvälja. Erinevalt ferromagneetikutest pole võimalik, et paramagneetik säilitaks oma magnetvälja pärast välise välja kadumist.
* [[Diamagneetik]]uid iseloomustab tõukejõud mõlema magnetpooluse poolt. Daimagneetikute näideteks on [[süsinik]], [[vask]], [[vesi]] ja [[plastik]]. Mõju tugevus on diamagneetikute puhul veel kordi väiksem kui paramegneetikute puhul. Kõik ained, mida ei sa liigitada ferromagneetikuteks või paramagneetikuteks liigitatakse enamasti diamagneetikuteks. Hoolimata väga väikesest interaktsioonist välise magnetvälja ja diamagneetikute vahel on siiski võimalik kasutades [[ülijuhtivaid magnet]]eid ja ülitäpseid mõõteriistu võimalik registreerida jõud välise magnetvälja ja objekti vahel. <ref>[http://www.livescience.com/animals/090909-mouse-levitation.html Mice levitated in NASA lab]. Livescience.com (2009-09-09). Retrieved on 2011-10-08.</ref>
 
Lisaks kolmele üles loetletud ainete jaotamise võimalusele eksisteerivad ka grupid nagu [[spinn klaas]], [[superparamagnetism]], [[superdiamagnetism]] ja [[metamagnetism]].
 
==Kasutus==
83

muudatust