Arkma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pikorillo (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Pikorillo (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
23. rida:
==Vaatamisväärsused==
 
Arkma külas asub [[Jüri Vilms]]i sünnikodu Piduri (varem Pedori ehkja Pedo Jürri) talu, kuhu paigaldati 11. märtsil 1989. aastal, Jüri Vilmsi 100. sünniaastapäeval, mälestuskivi.
 
Külas asub Arkma II maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite kalmistu, kuhu on maetud 39 1941. aasta taandumislahingutes langenud punaarmeelast. Kohta tähistab standardne obelisk.<ref>[http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=84 Muud huvitavat] Türi valla turismiveeb, vaadatud 24.12.2012</ref>
38. rida:
 
==Ajalugu==
Arkma külas ja selle ümbruses on kokku 3 muinsuskaitse all olevat [[rauaaeg]]set [[kivikalme]]t: Altvälja (mälestis nr 9581), Oskari talu ja Seltsimaja (Kabala vallamaja) kinnistutel (mälestis nr 9582) ja kolmeosaline "Raadikumägi" endise väetisehoidla juures (mälestis nr 9583). Kabala vallamaja juures olev kalme kaevati välja aastal 1878.<ref>[[Artur Vassar]]: Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng, doktoritöö, Tartu 1943, 443 lk</ref>
Varaseid kalmeleide on tulnud väljatehtud ka kõrvalasuvastkõrvalasuvas endisestendises [[Vahamulla]] külastkülas.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/911276/peeter-jarvelaid-valgejoge-loetakse-ajalooliseks-kultuuripiirijoeks/ Raivo Raigna: "Peeter Järvelaid: “Valgejõge loetakse ajalooliseks kultuuripiirijõeks.”"], Virumaa Teataja 18.07.2012</ref><ref>[http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm Valter Lang: "Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis"], monograafia, Tartu 2007</ref>
 
Varaseid kalmeleide on tulnud välja ka kõrvalasuvast endisest [[Vahamulla]] külast.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/911276/peeter-jarvelaid-valgejoge-loetakse-ajalooliseks-kultuuripiirijoeks/ Raivo Raigna: "Peeter Järvelaid: “Valgejõge loetakse ajalooliseks kultuuripiirijõeks.”"], Virumaa Teataja 18.07.2012</ref><ref>[http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm Valter Lang: "Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis"], monograafia, Tartu 2007</ref>
 
Arkma küla oli tõenäoliselt olemas juba keskajal, asudes nagu tänapäevalgi kahe olulise tee ristmikul.<ref>[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=70 Valdo Praust: "Teekond Võnnust Paidesse ja mujale Alepõhja ning mis selle jooksul iseäralikku nähtud"], Ühenduse Weissenstein kodulehekülg, vaadatud 02.01.2013</ref> Küla on nime all ''Harkema'' mainitud 1660. aastate [[Pilistvere]] koguduse dokumentides.
47. rida ⟶ 46. rida:
 
19. sajandi lõpul asus külas kümme talu: Pedo Jürri (nr. 68), Toffri Pedi (nr. 69), Tudelepp (nr. 70), Pesti Jago (nr. 71), Raugo Mardi (nr. 72), Pakso Jürri (nr. 73), Mikko Mardi (nr. 74), Lause Simo (nr. 75), Pehrne (nr. 76), Tischler (nr. 77).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3444.1.127:90 Kabala vallavalitsuse perekonnakirjad 1883-1924], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3444.1.127, lk 89, kaader 90</ref>
 
Maanteede ristumiskoha lähedal olid Arkma kõrts<ref>[http://wwx.sakala.ajaleht.ee/090408/esileht/5032984_1.php Heino Laagus: Tulevane minister oli juba lapsena terane], Sakala, 09.04.2008</ref> ja tuuleveski. Kumbki hoone pole praeguseks säilinud. Samuti tegutses külas 19. sajandi lõpul kaks kauplust.
 
56. rida ⟶ 54. rida:
*15. detsembril 1950. aastal ühinesid kolm kolhoosi "Arkma", "Mäo" ja "Uus Kabala" kolhoosiks "Kalev".
*30. detsembril 1951. aastal ühinesid kolhoosid "Kalev" ja "Kurla" kolhoosiks "[[Leninlik Tee (kolhoos)|Leninlik Tee]]".<ref>[http://www.kume.ee/?q=node/28 KuMe külaselts, Kodulugu]</ref>
Tänaseks on ekstensiivne piimakarjakasvatus Arkma külas lõpetatud ja endistest lautadest järel vaid varemed.
 
<gallery>