Geen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud ga:Géin
Resümee puudub
20. rida:
 
===Geeni funktsionaalne struktuur===
[[Pilt:kodeeriv geen.png|pisi|Diagramm tüüpilisest eukarüootsest valku kodeerivast geenist. PromooteridPromootorid ja võimendajad määravad, kui suures mahus DNA-d transkribeeritakse pre-mRNA-ks. Pre-mRNA splaissitakse seejärel, saadakse mRNA, mis hiljem transleeritakse valguks.]]
 
Enamikel elusolenditel on geenid kodeeritud pikkadesse DNA ahelatesse. DNA ([[desoksüribonukleiinhape]]) on kokku pandud neljast erinevast nukleotiidi subühikust, mis moodustavad lõpuks pika ahela. Iga [[nukleotiid]] omakorda on kokku pandud viiesüsinikulisest suhkrust (2-[[desoksüriboos]]), fosforhappejäägist ning ühest neljast [[lämmastikalus]]est ([[adeniin]] A, [[guaniin]] G, [[tsütosiin]] C ja [[tümiin]] T). Organismi rakus kõige levinum DNA vorm on [[kaksikheeliks]], kus kaks DNA ahelat keerduvad teineteise ümber spiraaliks. Selles struktuuris on ahelad paardunud ehk adeniin paardub tümiiniga ning guanosiin paardub tsütosiiniga. Lämmastikaluste vahele moodustuvad [[vesinikside]]med – guanosiini ja tsütosiini vahele moodustub kolmekordne vesinikside ning adeniini ja tümiini vahele tekib kahekordne vesinikside. Seega ahelad peavad olema komplementaarsed ehk ühes ahelas lämmastikalus A asetub kohakuti teises ahelas oleva T-ga jne.
28. rida:
Kui geen on kodeeritud DNA-s, algab nende geenide [[ekspressioon]] ehk geen transkribeeritakse DNA-st RNA-ks. RNA on väga sarnane DNA-ga, aga RNA monomeeriks on desoksüriboosi asemel lihtsalt [[riboos]]. Samuti on väike muutus [[lämmastikhape]]te koosseisus — tümiini asemel on [[uratsiil]] U. RNA molekulid on vähemstabiilsed ja tavaliselt üheahelalised (DNA on stabiilsem ja kaheahelaline). RNA-st transleeritakse valk. Valk moodustatakse järjestikustest nukleotiidikolmikute seeriatest. Kolme järjestikust nukleotiidi tuntakse [[koodon]]i nime all ning koodon vastab ühele aminohappele geneetilises koodis. [[Aminohape]]test pannakse kokku valk. [[Geneetiline kood]] on vastavus aminohapete ja koodonite vahel.
 
Eristatakse [[struktuurgeen|struktuur]]- ja [[regulaatorgeen]]e<ref name="Geneetika leksikon"/>. Kõikidel geenidel on ka regulatoorsed regioonid lisaks nendele regioonidele, mis kodeerivad valke või RNA-d. Põhiline regulatoorne regioon geenis on [[promooterpromootor]]. PromooterisPromootoris on kindel positsioon, mille tunneb ära [[transkriptsioonimasin]]. Geenis võib olla rohkem kui üks promooterpromootor ning tänu sellele saab tekkida palju erineva pikkusega RNA-sid, sõltuvalt sellest, kui kaugele nad pikenevad 5' otsas.<ref name="tppe"/> PromooterisPromootoris on kindel [[konsensusjärjestus]], mis on kõige levinum järjestus selles positsioonis. Kuid on siiski geene, kellel esinevad „tugevamad“ promooteridpromootorid, mis seovad transkriptsioonimasinat hästi ning „nõrgad“ promooteridpromootorid, mis seovad halvemini. Nõrgemate promooteritepromootorite seondumisel esineb madalam transkriptsiooni sagedus, sest need promooteridpromootorid initsieerivad transkriptsiooni madalama sagedusega. Teine regulatoorne regioon on [[võimendaja]] ([[enhancer]]), mis suudab kompenseerida nõrga promooteripromootori tööd. [[Eukarüoot]]se promooteripromootori regioonid on palju keerulisemad ja raskemini identifitseeritavad kui prokarüoodi promooteridpromootorid.
 
Paljud [[prokarüoot]]ide geenid on organiseeritud [[operon]]idesse. [[Operon]]i võib kuuluda ka grupp geene, mille produktidel on sarnased funktsioonid või mis on transkribeeritud ühe üksusena. Samal ajal aga transkribeeritakse eukarüootide geenid ükshaaval. [[Eukarüoot]]ide geenid on enamasti katkendliku struktuuriga: kodeerivate [[nukleotiid]]ijärjestuste ([[ekson]]ite) vahel on mittekodeerivad järjestused ([[intron]]id); geeni pidevus mRNA-s on tagatud [[pre-mRNA]] töötlusega [[rakutuum|tuumas]]<ref name="Geneetika leksikon"/>. Introneid transkribeeritakse, aga neid pole kunagi võimalik transleerida valguks, sest enne [[translatsioon]]i nad lõigatakse välja ehk toimub intronite [[splaissimine]]. Splaissimine toimub harva ka prokatüootides.<ref name="p"/>
48. rida:
===Transkriptsioon===
[[Transkriptsioon]]i käigus sünteesitakse üheahelaline RNA molekul, mis on tuntud kui informatsiooni-RNA ehk mRNA. Viimase järjestus on komplementaarne DNA järjestusega, millelt see transkribeeriti. Üks DNA ahel, mille järjestus vastab kodeeritud RNA-le, on [[kodeeriv ahel]] ning teine DNA ahel, millelt RNA sünteesiti, on [[matriitsahel]]. Transkriptsiooni viib läbi ensüüm [[RNA polümeraas]], mis loeb maatritsahelat suunaga 3’→5’ ja sünteesib RNA ahela suunaga 5’→3’. Transkriptsiooni indutseerimiseks seondub RNA polümeraas kõigepealt [[promooterpromootor]]iga. Põhiliseks geeni regulatsiooni mehhanismiks on promooteripromootori regiooni blokeerimine – selleks seondub ahelaga [[repressor]]i molekul, mis füüsiliselt blokeerib polümeraasi töö või siis toimub DNA ümberorganiseerimine, mille tulemusena promooteripromootori regioon muutub ligipääsmatuks.
 
Prokatüootide transkriptsioon toimub [[tsütoplasma]]s. Väga pikkade transkriptide puhul algab translatsioon RNA 5’ otsast, samal ajal kui 3’ otsas toimub alles transkriptsioon. Eukarüootides toimub transkriptsioon üldiselt tuumas, kus tuumamembraan eraldab DNA ülejäänud raku sisust. Polümeraasi poolt sünteesitud RNA molekul on tuntud kui primaarne transkript ning pärast sünteesi tehakse sellele transkriptile post-transkriptsionaalsed modifikatsioonid. Alles pärast modifikatsioone eksporditakse RNA tsütoplasmasse, kus toimub translatsioon. Modifikatsiooniks on [[intron]]ite [[splaissimine]], mis on eukarüootides unikaalne protsess. Põhiliseks regulatsiooniks eukarüootsetes rakkudes on [[alternatiivne splaissimine]]. Selle tulemusena saadakse samast transkriptist (samast geenist) erineva pikkusega järjestused ja sellest tulenevalt ka erinevad valgud.