Erinevus lehekülje "Magnet" redaktsioonide vahel

Lisatud 1465 baiti ,  7 aasta eest
 
Füüsikaliselt määrab magnetmoment ära jõu suuruse, millega väline magnetväli antud magnetit mõjutab. Seega mida suurem on magnetmoment, seda rohkem on antud magnet välisest magnetväljast mõjutatud. Lisaks tuleb tähele panna, et vastasmõju ulatus sõltub ainult magnetilisest momendist ja mitte pooluste tugevusest ja nende vahelisest kaugusest eraldi.
 
=== Magnetiseerumine ===
Klassikalises [[elektromagnetism]]is on [[magnetiseerimine]] ehk [[magnetiline polarisatsioon]] [[vektorväli]], mis näitab magnetdiipolide tihedust, mis võivad olla kas välise välja poolt indutseeritud või aine struktuurist tulenevad. Magnetiseerumise definitsioonvalemiks on
:<math>\mathbf{M}=\frac{N}{V}\mathbf{m}=n\mathbf{m},</math>
kus '''M''' tähistab magnetiseerumist, '''m''' magnetmomenti, V ruumala ja ''N'' magnetmomentide arvu uuritavas piirkonnas. Suurust ''N/V'' tähistatakse tavaliselt ''n''-ga ning see iseloomustab magnetmomentide kontsentratsiooni. Magnetiseerumiste [[SI]] ühik on A/m. .<ref>{{cite web|url=http://www.magneticmicrosphere.com/resources/Units_for_Magnetic_Properties.pdf|title=Units for Magnetic Properties|publisher=Lake Shore Cryotronics, Inc.|accessdate=2009-10-24}}</ref>
 
Magnetiseerumine kirjeldab, kuidas aine reageerib välisele magnetväljale, seega on magnetiline polarisatsioon sarnane elektrivälja polarisatsiooniga.
 
Hea [[pulkmagnet]]i magnetmoment on suurusjärgus 0,1&nbsp;A•m<sup>2</sup> ja ruumalaga 1&nbsp;cm<sup>3</sup> või 1×10<sup>−6</sup>&nbsp;m<sup>3</sup>, seega on keskmine magnetiline polarisatsioon võrdne 100,000&nbsp;A/m. Näiteks raua magnetiline polarisatsioon võib olla ka suurusjärgus miljon amprit meetri kohta, sellepärast ongi raud tihtilugu kasutuses elektromagnetites ja muudes rakendustes, kus on tähtis tugeva magnetinduktsiooni tekitamine.
 
==Kasutus==
83

muudatust