Erinevus lehekülje "Magnet" redaktsioonide vahel

Lisatud 7242 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.2+) (Robot: lisatud my:သံလိုက်)
{{toimeta}}
[[Pilt:The Effects of Magnetism.JPG|thumb|175px|right|Magnetismi mõjud.]]
'''Magnet''' on keha või materjal, millel on [[magnetväli]]. Magnetväli on nähtamatu, kuid põhjustab metallide nagu [[raud|raua]] tõmbumise ning teiste magnetite tõmbumise või tõukumise olenevalt polaarsusest.
 
'''Magnet'''iks nimetatakse materjali, mis on võimeline tekitama enda ümber magnetvälja. Magnetväli pole nähtav, vaid seda iseloomustab omadus mõjutada teisi magnetilisi materjale jõuga, näiteks teist magnetit tõmbe- või tõukejõuga.
Tavaliselt mõistetakse magneti all püsimagnetit, mis on tehtud magnetiseeritud materjalist. Neid materjale nimetatakse ka ferromangeetilisteks, mõni näide: [[raud]], [[nikkel]], [[koobalt]], [[neodüüm]]. Need ained tõmbuvad magnetitega ka siis kui nad ei ole magnetiseeritud.
 
Üks levinuimaks magnetilise materjali näiteks on '''püsimagnet'''. [[Püsimagnet]]is tekitab magnetvälja aine enda omadus magnetiseeruda. Lihtne näide igapäevasest elust on külmkapimagnet, mida saab kasutada, et hoida märkmeid rauast ([[ferromagneetik]]) ukse küljes. [[Ferromagnet]]iks nimetatakse materjale, mis on võimelised [[magneetuma]] välise magnetvälja toimel. Ferromagnetite levinuimaks näideteks on [[nikkel]], [[koobalt]] ja juba mainitud [[raud]]. Ferromagnetilised materjalid on ainukesed, mis on võimelised välise magnetvälja toimel piisavalt magneetuma, nii et tekivad märgatavad jõud. Kõik teised materjalid tõmbuvad ja tõukuvad teiste magnetitega väga nõrgalt, see tähendab, et need ained ei magnetiseeru välise magnetvälja toimel.
 
[[Ferromagneetik]]ud jaotuvad kaheks: "pehmed" ja "kõvad". "Pehme" ferromagneetiku üheks näiteks on [[lõõmutatud]] [[raud]], mida iseloomustab võimalus magneetuda välise magnetvälja toimel, kuid magnetvälja lühike eluiga välise välja kadumisel. See tähendab, et materjal omab magnetvälja ainult välise välja olemasolul. "Kõvad" [[ferromagneetik]]ud on vastand "pehmetele" ning neid iseloomustab omadus säilitada magnetväli ka pärast välise magnetvälja kadumist. Eelnevalt mainitud [[püsimagnet]]id on loomulikult valmistatud "kõvadest" ferromagneetikutest nagu näiteks mitmed [[raua]] [[sulam]]id, mida on valmistamisel töödeldud väga tugeva [[magnetväljaga, magnetväli]], muutes nende sisemist struktuuri niiviisi, et need magneetuksid ning et [[demagneetumine]] toimuks võimalikult aeglaselt. Selleks, et püsimagnetit demagneetida on vaja sellele rakendada magnetvälja, mis ületab selle materjali [[koertsitiivsus lävi|koertsitiivsus läve]], mis on "pehmetel" ferromagneetikutel loomulikult madalam kui "kõvadel".
 
Lisaks [[püsimagnet]]itele on võimalik tekitada magnetvälja ka [[elektromagnet]]itega, mis kujutab endast traadist keritud mähist, mida läbib [[elektrivool]]. Üldiselt tekitab elektromagnet magnetvälja ainult siis kui mähist läbib vool, seeläbi on võimalik elektromagneteid kasutada näiteks seadmete automatiseerimiseks. Tihti on elektromagneti [[mähis]] keritud ümber "pehme" ferromagneetiku, mis võimaldab oluliselt võimendada genereeritud magnetvälja.
 
Magneti tugevust on võimalik iseloomustada kas tema [[magnetmoment|magnetmomendiga]] või kogu [[magnetvoog]]a, mida magnet tekitab. Magnetmaterjali lokaalseks iseloomustamiseks kasutatakse [[magneetumine|magneetumise]] mõistet.
== Ajalugu==
Inimkond puutus esimest korda magnetnähtustega kokku rauamaagist "kivikesi" uurides. Praeguseks on teada, et need pole midagi muud kui looduslikud magnetid, millel on omadus magnetiseerida ferromagneteid nagu näiteks rauapuru. Seda nähtust pandigi tähele, et miskipärast väikesed rauaosakesed "kleepuvad" rauamaagist "kivikeste" külge. Sõna magnet tulenebki [[kreeka]] keelest ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". Varaseim teadaolev magnetnähtuste kirjeldus pärineb [[Kreeka]]st, [[India]]st ja [[Hiina]]st üle 2500 aasta tagasi. <ref>{{cite web |url= http://galileoandeinstein.physics.virginia.edu/more_stuff/E&M_Hist.html|title= Historical Beginnings of Theories of Electricity and Magnetism|accessdate=2008-04-02 |last= Fowler|first= Michael|year= 1997}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Early Evolution of Power Engineering|first=Hugh P.|last=Vowles |journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=17|issue=2|year=1932|pages=412–420 [419–20]|doi=10.1086/346662}}</ref><ref>{{Cite journal|author=Li Shu-hua|title=Origine de la Boussole II. Aimant et Boussole|journal=Isis|volume=45|issue=2|year=1954|page=175|jstor=227361}}</ref> Rauamaagist "kivikeste" ja nende omadustest kirjutas [[Pliny the Elder]] oma entsüklopeedias ''[[Naturalis Historia]]''. <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.02.0137:book=34:chapter=42&highlight=magnet Pliny the Elder, The Natural History, BOOK XXXIV. THE NATURAL HISTORY OF METALS., CHAP. 42.—THE METAL CALLED LIVE IRON]. Perseus.tufts.edu. Retrieved on 2011-05-17.</ref>
 
Juba 12. Ja 13. sajandil kasutati magnetmeterjale [[kompass]]ina nii [[Hiina]]s, [[Euroopa]]s kui ka mujal. <ref>{{Cite journal|title=Two Early Arabic Sources On The Magnetic Compass|first=Petra G.|last=Schmidl|journal=Journal of Arabic and Islamic Studies|year=1996–1997|volume=1|pages=81–132|url=http://www.lancs.ac.uk/jais/volume/docs/vol1/1_081-132schmidl2.pdf}}</ref>
 
 
== Magnetismi füüsikaline teooria ==
 
=== Magnetväli ===
[[file:Magnet0873.png|thumb|Pulkmagneti magnetvälja järgi orienteerunud metallipuru]]
[[magnetväli|Magnetvälja]] iseloomustatakse matemaatiliselt [[magnetiline induktsioon|magnetilise induktsiooniga]], mida tavaliselt tähistataks sümboliga '''B'''. Magnetiline induktsioon on [[vektorväli]], see tähendab, et igas ruumipunktis on magnetiline induktsioon määratud kas kolme Cartesiuse komponendiga või siis näiteks vektori pikkuse ja selle suunaga. Magnetnõela puhul määraks magnetilise induktsiooni vektori suund magnetnõela orientatsiooni ning vektori pikkus tugevuse või jõu, millega magnetväli magnetnõela antud suunas hoiab. Magnetilist induktsiooni [[SI]] ühikuks on [[tesla]]. <ref>{{ cite book |last=Griffiths|first=David J. | title=Introduction to Electrodynamics|edition=3rd| publisher=[[Prentice Hall]]| pages=255–8 |year=1999 |isbn=0-13-805326-X | oclc=40251748}}</ref>
 
Magnetiline induktsioon iseloomustab jõudu, millega magnetväli mõjutab liikuvat laengut. Seega on magnetiline induktsioon analoogne [[elektrivälja tugevus]]ega [[elektrostaatika]]s. Elektriväli tugevusega <math>\mathbf{E}</math> mõjutab laengut suurusega <math>q</math> jõuga <math>\mathbf{F} = q\mathbf{E}</math>. Sarnaselt mõjutab ka magnetiline induktsioon liikuvat laengut jõuga
: <math>\mathbf{F} = q(\mathbf{E} + \mathbf{v} \times \mathbf{B}).</math>.
Seda valemit nimetatakse ka [[Lorentzi jõud| Lorentzi jõuks]] ning selle esimene liige kirjeldab elektrivälja mõju ja teine liige magnetvälja mõju. Antud valemis tähistab <math>\mathbf{v}</math> laetud osakese kiirust ning &times; sümbol [[vektorkorrutis]]t.
 
 
==Kasutus==
Magneteid kasutatakse trikkide tegemiseks ja meelelahutuses. Pildil olevaid magneteid õigesti kokku lastes töötavad nad kõristina.
 
== Vaata ka ==
* [[Elektromagnet]]
* [[Pulkmagnet]]
* [[Earbshawi teoreem]]
* [[Elektromagneetiline väli]]
* [[Elektromagnetism]]
* [[Supermagnet]]
* [[Magnetiline induktsioon]]
* [[Lensi seadus]]
* [[Ampere seadus]]
 
 
== Märkused ==
<references/>
 
== Viited ==
 
{{refbegin}}
* "The Early History of the Permanent Magnet". Edward Neville Da Costa Andrade, Endeavour, Volume 17, Number 65, January 1958. Contains an excellent description of early methods of producing permanent magnets.
* "positive pole n". ''The Concise [[Oxford English Dictionary]]''. Catherine Soanes and Angus Stevenson. [[Oxford University Press]], 2004. Oxford Reference Online. Oxford University Press.
* Wayne M. Saslow, ''Electricity, Magnetism, and Light'', Academic (2002). ISBN 0-12-619455-6. Chapter 9 discusses magnets and their magnetic fields using the concept of magnetic poles, but it also gives evidence that magnetic poles do not really exist in ordinary matter. Chapters 10 and 11, following what appears to be a 19th-century approach, use the pole concept to obtain the laws describing the magnetism of electric currents.
* Edward P. Furlani, ''Permanent Magnet and Electromechanical Devices:Materials, Analysis and Applications,'' Academic Press Series in Electromagnetism (2001). ISBN 0-12-269951-3.
{{refend}}
 
 
[[Kategooria:Magnetism]]
83

muudatust