Redaktsioon: 28. juuni 2012, kell 13:18 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Ilmjärvelt Volgale ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. jaanuar 2013, kell 14:16 redigeeri eemalda 62.65.192.82 (arutelu) →‎Soome lahelt Ilmjärvele: ugripäraselt Uuem muudatus →
3. rida: ===Soome lahelt Ilmjärvele=== [[Skandinaavia]]st alanud kaubateede tuntuim tee kulges [[Soome laht\|Soome lahelt]] mööda [[Neeva]] jõge, sealt [[Laadoga]] järvele ja edasi mööda [[Volhovi jõgi\|Volhovi jõge]] edelasuunas [[Ilmjärv\|Ilmjärvele]] (~~venepäraselt~~ Ilmeni järv). Ilmjärve juures kujunes 900-aasttel [[Veliki Novgorod]]i linn, mida skandinaavia kaupmehed nimetasid '''Holmgardr''', saksa allikad '''Ostrogard'''iks. Veliki Novgorod oli Loode-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik\|Novgorodi vürstiriigi]] suurim linn ja võimsaim keskus. Novgorod oli [[Vene Suurvürstiriik\|Kiievi-Vene suurvürstiriigi]] üks keskusi ja esimene pealinn, kuni [[Oleg]] viis [[882]]. aastal pealinna [[Kiiev]]isse. Loode-Venemaale pääses läbi ka Eesti ja Venemaa piirialasi, mööda [[Narva jõgi\|Narva jõge]] ja [[Peipsi järv]]e [[Pihkva järv]]ele, kust viis edasi tee mööda maismaad [[Šelon]]i jõele. Šeloni jõgi viis läänesuunast Ilmjärve. Sellele kaubatee harule kujunes samuti 900-aastatel [[Pihkva]] linn.

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: erinevus redaktsioonide vahel