Balkani poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.190.26.151 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi MerlIwBot. |
|||
9. rida:
Põhja pool on ta umbes 1300 km laiune ning ulatub Sava ja Doonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu [[Tainaroni neem]]eni [[Kreeka]]s [[Peloponnesos]]e poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning ta jaguneb mitme riigi vahel. Need on [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Makedoonia]], [[Montenegro]], Kreeka, [[Rumeenia]], [[Serbia]], [[Kosovo]], [[Sloveenia]], ja [[Türgi]] (Euroopa-osa; [[İstanbul]]ist lääne pool, [[kreeklased]] nimetavad seda Ida-Traakiaks). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas [[1991]]. aasta eelse [[Jugoslaavia]] piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt [[Doonau]] ja [[Sava]] jõge ning [[Julia Alpid|Julia Alpe]] (või mööda joont [[Rijeka]]–[[Ljubljana]]). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast ([[Vojvodina]]) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke.
==Pinnamood==
Nimi ''Balkan'' tuleneb [[türgi keel|türgi]] sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk [[Stara planina]] (erinevalt teistest maadest kasutatakse [[Bulgaaria]]s ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad Kesk-Bulgaariast Serbiani. Varem olid Balkani mäed tuntud nime ''[[Haemus Mons]]'' all. See nimi arvatakse tulenevat [[traakia keel|traakiakeelsest]] sõnast ''saimon'' 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud on [[Dinaari mäed]] (Dinaari Alpid) Horvaatias ja Bosnias, mis jätkuvad [[Šar]]-[[Píndos]]e massiivina, mis ulatub Albaaniast Makedoonia kaudu Kreekasse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk [[Stara Planina]] ja [[Rodope mäed]] Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised. Rumeenias on [[Karpaadid|Karpaatide]] suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud [[Stara Planina]]ga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp on [[Mussala]] Rila-Rhodopes (2925 m). Karpaatide lõunaaheliku ja Stara Planina vahel laiub piki [[Doonau]] alamjooksu [[Alam-Doonau madalik]]. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on [[Maritsa madalik]] Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul.
==Kliima==
| |||