Multimeedium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: lisatud ml:മൾട്ടിമീഡിയ |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
'''Multimeedium''' ([[inglise keel]]es ''multimedia''), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui
Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, [[pilt]]ide, [[animatsioon]]i, video ja interaktiivsuse kombinatsioon.
8. rida:
== Multimeedia kategoriseerimine ==
Multimeedia võib laiemalt jagada
== Multimeedia peamised iseloomustajad ==
[[
Kõrgetasemeline interaktiivsus saab võimalikuks läbi mitme meediavormi kombineerimise. Sidusinfo multimeedia saab üha enam objektorienteeritutuks ja andmepõhiseks võimaldades rakendustes lõppkasutajaga koostöö tegemist uuenduste sisseviimisel ja sisu erinevate osade pidevat personaliseerimist. Näiteks veebileheküljed, kus on võimalik üles panna oma fotogalerii, mis sisaldab nii pilte kui nende pealkirju ja kirjeldusi. Lisaks kuulmisele ja nägemisele võimaldab alles tärkav kompimistehnoloogia ka virtuaalsete objektide tunnetamist
tekitades illusiooni maitsest ja lõhnast, mis omakorda suurendab ja täiustab multimeediast saadavat kogemust.
== Terminoloogia ==
===
Aastal 1965 kasutati terminit Multi-meedia kirjeldamaks etendust nimega ''Exploding Plastic Inevitable'', kus oli kombineeritud [[rokkmuusika]], kino, eksperimentaalne [[valgustus]] ja perfomance. Vahepealsed 40 aastat on sõna saanud erinevad tähendused. Hilistel 70ndatel kasutati terminit kirjeldamaks esitlusi, mis sisaldasid mitmeprojektorilisi slaidishowsid, mis olid lisatud heliosale. 90ndatel sai termin selle tähenduse, mis on sellel nüüd. Tavakasutuses viitab termin multimeedia elektrooniliselt saadud meedia kombinatsioonile, sisaldades videot, pilti, [[heli]] ja teksti sellisel viisil, millele juurdepääs oleks interaktiivne. Suur osa tänapäeva veebist käib selle definitsiooni alla. Mõnesid arvuteid, mida müüdi 1990ndatel, nimetati „multimeedia“ arvutiteks, sest need sisaldasid [[CD-ROM]]i, mis võimaldas kasutada mõned sajad megabaidid videoid, pilte ja [[heli]].
===
Meedia on mitmus sõnast meedium ning termin „multimeedia“ tuleneb sõnast multi- ehk mitu, mida kasutatakse kirjeldamaks ilminguid, kus esineb mitu vormi ühte meediat (nt CD-de kogu). Multimeedia kasutatakse ainult kirjeldamaks mitut meedia vormi ja sisu.
Termin multimeedia on mitmetähenduslik. Püsiv sisu (nagu paberkujul [[raamat]]) võib olla seotud multimeediaga kui see sisaldab nii [[pilt]]e kui [[tekst]]i või pidada interaktiivseks kui kasutaja sekkub keerates lehte, kui selleks tekib soov. Raamatuid võib pidada ka mitte-lineaarseteks kui juurdepääs lehekülgedele on kordumatu. [[Termin]] video, kui seda ei kasutata just liikuvate piltide kirjeldamiseks on mitmetähenduslik multimeedia [[termin]]. Terminit video kasutatakse tihti kirjeldamaks failiformaati, saatmisformaati või presentatsiooni. Erinevaid informatsiooni sisu vorme ei peeta multimeediaks kui nad ei sisalda kaasaegseid presentatsiooni vorme nagu audio või video. Vastupidiselt üksikuid informatsiooni sisu vorme väheste infokäitlusvõimalustega nimetatakse multimeediaks, võib-olla selleks, et eristada staatilist meediat aktiivsest.
[[
[[
▲[[Image:Steven_Koonin_BP_2005-02-22.jpg|thumb|right|A presentation using [[Microsoft PowerPoint|Powerpoint]]. Corporate presentations may combine all forms of media content.]]
▲[[Image:AC89-0437-20 a.jpeg|right|thumb| [[Virtuaalreaalsus]] ]]
▲[[Image:VVO Multimedia-Terminal 1.JPG|thumb|right|VVO Multimedia-Terminal in [[Dresden]] WTC (Germany)]]
== Kasutusala ==
Multimeedia kasutusalasid leiab erinevatelt aladelt, näiteks [[reklaam]], [[kunst]], [[haridus]], [[meelelahtutus]], [[tehnika]], [[meditsiin]], [[matemaatika]], äri, [[teadusuuring]]ud ja ajutised ruumilised rakendused. Järgnevalt mõned näited pikemalt.
===
Kasutab multimeediat erinevatel eesmärkidel alates kaunitest kunstidest, meelelahutusest, kommertskunstist kuni [[ajakirjandus]]e, [[meedia]] ja [[tarkvara]] teenusteni. Individuaalne multimeedia [[disainer]] võib oma karjääri jooksul katta kogu multimeediaspektri. Nõudmised nende oskustele ulatuvad tehnilistest kuni analüütiliste ja loovateni.
====
Paljud uued ja vanad elektroonilise meedia vormid, mida kommertsartistid kasutavad, on multimeedia. Huvitavaid esitlusi kasutatakse, et haarata ja hoida vaataja tähelepanu reklaamil. [[Tööstus]], äridevaheline ja kontori sisene suhtlus arendatakse tihtipeale loomingulistele teenustele, mis on palju rohkemat kui lihtne slaidishow ning neid kasutatakse, et müüa oma ideid või elavdada koolitusi. Kommertsmultimeedia arendajaid palgatakse, et disainida riiklikke [[teenus]]eid ja mittetulundusteenuseid.
====
Multimeediat on palju kasutatud [[meelelahutus]][[tööstus]]es, eriti arendamaks eriefekte [[film]]ides ja [[animatsioon]]ides. Multimeediamängud on populaarne ajaviide ning saadaval tarkvara programmidena (CD-ROM) või sidusinfona. Mõned videomängud kasutavad samuti multimeedia võimalusi. Multimeedia rakendused võimaldavad kasutajatel aktiivset osalust. Selle teine äärmus on interaktiivne meedia, millel on passiivsed jälgijad. Osa kunstnike kasutab erinevaid meedia tüüpe, näiteks Peter Greenway segab kino [[ooper]]iga ja igat tüüpi digitaalse meediaga. Teine väljund on teosed, mida saab eksponeerida tavakunstiga samades kohtades, näiteks kunstigaleriides. Olgugi, et multimeedia lava võib olla erinev, sisu püsivus on sama tugev nagu see on traditsioonilisel meedial. Digitaalselt lindistatud materjal on nii kestev kui ka lõputult uuesti toodetav, võimaldades iga kord täiuslikku uut [[koopia]]t.
51. rida ⟶ 47. rida:
Hariduses kasutatakse multimeediat arvutipõhistes koolitustes, viidetega raamatutes ([[entsüklopeedia]]) ja almanahhides. Arvutipõhine koolitus võimaldab kasutajale läbi mitmete presentatsioonide, kindlal teemal tekstide ja teemakohaste illustratsioonide infot erinevates formaatides. Edutainment (õppelõbustus) on mitte-formaalne [[termin]], mida kasutatakse kirjeldamaks haridust, mis on seotud meelelahutusega, esmajoones just multimeediaga. Õppeteooria on viimase kümnendi jooksul dramaatiliselt avardunud just multimeedia tõttu. Võimalused õpetada ja juhendada läbi multimeedia on peaaegu lõputud.
===
[[Tarkvara]] loojad kasutavad multimeediat kõikides arvutisimulatsioonides meelelahutusest koolituseni. Tarkvaraline ehk [[arvutiprogramm]]ide abil teostatud multimeedia on loodud [[tarkvaraarendaja]]te ja disainerite koostöös.
===
Tööstussektoris kasutatakse multimeediat, et esitleda infot aktsionäridele, juhtidele ja kolleegidele. Multimeedia on hea abivahend töötajatele koolituse korraldamiseks, reklaamiks ja toodete ülemaailmseks müügiks läbi veebi.
===
Multimeediat kasutatakse peamiselt [[mudel]]ites ja simulatsioonides. Näiteks teadlane saab vaadata molekulaarmudelit mingist kindlast ainest ning manipuleerida sellega, et saada uus aine.
===
[[Meditsiin]]is saavad [[arst]]id end koolitada vaadates virtuaal[[operatsioon]]i või simuleerida läbi multimeedia, kuidas mõjutavad inim[[keha]] [[haigus]]ehood [[viirus]]te ja [[bakter]]ite poolt ja arendada seeläbi tehnikaid, et neid ennetada.
==
Muu [[Euroopa]]s on multimeedia [[tööstus]]e peamine [[organisatsioon]] Euroopa Multimeedia Assotsiatsioonide Konventsioon (EMMAC).
==
Multimeedia esitleb omavahel sulandunud [[tekst]]i, pildi, video ja [[heli]] ühte ainsasse vormi. Multimeedia ja Interneti [[võim]] sõltub sellest, kuidas [[informatsioon]] on seotud.
81. rida ⟶ 77. rida:
== Välislingid ==
*
*
*
== Vaata ka ==
*http://www.acs.ucalgary.ca/~edtech/688/hist.htm
*
*
▲* http://www.artmuseum.net/w2vr/contents.html
[[Kategooria:Meedia]]
111. rida ⟶ 104. rida:
[[es:Multimedia]]
[[eo:Plurmedio]]
[[fa:
[[fr:Multimédia]]
[[ga:Ilmheáin]]
138. rida ⟶ 131. rida:
[[ru:Мультимедиа]]
[[sq:Multimedia]]
[[si:බහු
[[simple:Multimedia]]
[[sk:Multimédiá]]
|