Camille Saint-Saëns: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rezabot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: muudetud fa:کامی سن-سائن
P clean up using AWB
5. rida:
Saint-Saëns sündis Pariisis 9. oktoobril 1835. Tema isa oli valitsusametnik, kes suri 3 kuud pärast poja sündi. Teda kasvatasid tema ema Clémence ja tema tädi Charlotte Masson, kes hakkasid talle [[klaver]]it õpetama, kui ta oli 2-aastane. Sel ajal avastati ka, et Saint-Saënsil oli juba noorest peast [[absoluutne kuulmine]]. Peaaegu kohe hakkas ta ka ise komponeerima. Tema esimene säilinud helitöö on kirjutatud kolmeaastaselt [[22. märts]]il [[1839]]. Kolmeaastaselt õppis ta lugema ja kirjutama, seitsmeaastaselt rääkis [[ladina keel]]es. Ta esines amtlikult esimest korda viieaastaselt, kui ta mängis kontserdil klaverisaadet [[Beethoven]]i "[[Viiuli Sonaat|Viiuli Sonaadile]]". Umbes samal ajal hakkas ta põhjalikult analüüsima "[[Don Giovanni]]" partituuri. 1842. alustas ta klaveriõpinguid [[Camille-Marie Stamaty]], [[Friedrich Kalkbrenner]]i õpilase, käe all. Oma esimese avaliku soolo[[kontsert|kontserdi]] andis Saint-Saëns 10-aastaselt. Kuuldus temast kui imelapsest levis kiiresti, sealhulgas Ameerikasse, kus tema imetegusid mainiti Bostoni ajalehe artiklis. Ta võis mälu järgi esitada ükskõik millise [[Ludwig van Beethoven]]i 32 klaverisonaadist.
 
Varateismelisena asus ta [[Pariisi konservatoorium]]i [[orel]]it ja [[kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] õppima koos [[Fromental Halévy|Fromental Halévyga]]ga, ent mainekat [[stipendium]]i ''[[Prix de Rome]]'' ei saanud ta ei [[1852]]. ega [[1864]]. aastal. Sellele vaatamata võitis ta mitmeid eripreemiaid ja tänu oma kasvavale mainele tutvus ka [[Ferenc Liszt|Ferenc Lisztiga]]iga. Kuueteistaastasena kirjutas helilooja oma esimese sümfoonia; tema teine sümfoonia, mis publitseeriti kui "Sümfoonia nr 1 Es-duur" kanti ette 1853. aastal, põhjustades paljude kriitikute ja heliloojate hämmastust. [[Hector Berlioz]], kes sai samuti üheks Saint-Saënsi lähedaseks sõbraks, ütles tuntuks saanud lause: "Ta teab kõike, kuid tal puudub kogenematus."
 
==Keskmised eluaastad==
Aastatel [[1858]]–[[1877]] oli Saint-Saëns [[Pariis]]is [[Madeleine'i kirik]]u [[orelimängija]]. Tema iganädalased [[improvisatsioon]]id orelil meelitasid teda kuulama hulga rahvast ja ajendasid [[Ferenc Liszt]]i nimetama teda maailma suurimaks orelikunstnikuks. Samas kirikus peeti ka tema matusetalitus. Sellel ajal valmis ka tema teos "[[Danse Macabre]]". Aastatel 1861 kuni 1865 asus ta klaveri eriala professori ametikohale École Niedermeyeris, kus õpetas klassikalise muusika nagu [[Johann Sebastian Bach|Bach]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]] kõrval ka kaasaegset muusikat nagu [[Ferenc Liszt|Liszt]], [[Charles Gounod|Gounod]], [[Hector Berlioz|Berlioz]] ja [[Richard Wagner|Wagner]]. Tema kõige edukamad õpilased olid [[Andre Messager]] ja [[Gabriel Fauré]], neist viimane oli Saint-Saënsi lemmikõpilane ja kellest hiljem sai ka ta kõige lähedasem sõber.
 
 
Suurem osa tema teoseid on loodud [[klassitsism (muusika)|klassitsistlikus]] ja [[romantism (muusika)|romantistlikus]] stiilis. Ta on loonud ühtekokku 12 [[ooper]]it, 3 [[sümfooniline poeem|sümfoonilist poeemi]] 5 [[klaverikontsert|klaver]]i-, 3 [[viiulikontsert|viiul]]i- ja 2 [[tšellokontsert]]i, {{kas|[[kantaat]]e nii viiulile kui ka [[orkester|orkestrile]]}}.
 
[[1875]] abiellus Saint-Saëns Marie-Laure Truffot'ga. Nad said kaks last André ja Jean-François, kes [[1878]] kahenädalase vahega surid. [[1881]] jättis Saint-Saëns oma naise maha. Nad ei lahutanud, kuid elasid edaspidi täiesti eraldi.
 
{{DEFAULTSORT:Saint-Saëns, Camille}}
[[Kategooria:PrantsusmaaPrantsuse heliloojad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa pianistid]]
[[Kategooria:Muusikakriitikud]]