Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2]] <br> [[Kaitseliidu Narva malev]]<br>[[10. Üksik Jalaväepataljon]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br>[[Vabadussõda]]
| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III järk <br>[[Vabadusrist]] II/2<br>[[Vabadusrist]] II/3<br> [[Kotkarist]] <br>Läti [[Karutapja orden]]
}}
'''Jaan Lepp''' [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] – [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]], [[Venemaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
==Elulugu==
Jaan Lepp
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks. [[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati [[30. detsember|30. detsembril]] selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
36. rida ⟶ 37. rida:
Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>
==
▲Ta oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes.
Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
45. rida:
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. <ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]]. aastal, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]]<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
| |||