Tartu lahing (1919): erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
|ala=Tartu langemine Eesti kätte
|pildiallkiri=
|tulemus=EestiTartu võitvabastamine
|osaline1= {{PisiLipp|Eesti}}
|osaline2= [[Pilt:Flag_RSFSR_1918.svg|27px]] [[Vene NFSV|Nõukogude Venemaa]]
|väejuht1=[[Julius Kuperjanov]]<br/>[[Karl Parts]]<br/> [[Anton Irv]]
|väejuht2=Aleksandr Remezov<br>[[Gustavs Mangulis]] ([[:ru:Мангулис, Густав Генрихович|ru]])
|jõud1=[[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]]<br> [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]]<br/>[[Soomusrongide Divisjon|Soomusrongid]]:
*[[Laiarööpmeline soomusrong nr. 1|LRSR nr. 1]]<br>LRSR nr. 2
*[[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LRSR nr. 2]]
|jõud2=[[6. Läti kütipolk]]<br/> ?
|jõud2=[[Punaarmee]]<br> [[Nõukogude Läti armee]] 1. Läti kütidiviisi<br/> [[6. Läti kütipolk]]<br/> ?
|kaotused1=Langenud ?
|kaotused2=Langenud või haavatud ?
}}
 
'''Tartu lahing''' peeti 13.-14. jaanuaril 1919. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Eesti II[[2. diviisiDiviis]]i üksuste ja Läti punase diviisi jõudude vahel.<ref name=tartu>{{cite book|title=Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu|editor=Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen|year=2005|publisher=Ilmamaa|chapter=20. sajand|author=Ago Pajur|pp=73-98}}</ref> Lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid, mille tulemusena said Eesti väed vallutada ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
 
==Lahing==
 
9. jaanuaril andis II2. diviisi ülem kolonel [[Viktor Puskar]] käsu Tartu vallutada.<ref name=maide>[[Jaan Maide]], (1933)[http://www.ksk.edu.ee/file.php?ID=1206 Ülevaade Eesti vabadussõjast] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kirjastus, Tartu, 1933</ref> Soomusrongide ülemad [[Anton Irv]] ja [[Karl Parts]] kohtasid [[Kaarepere]]s raudteele välja jõudnud kuperjanovlasi ja tegid [[Julius Kuperjanov]]ile ettepaneku üheskoos [[Tartu]] peale minna. Kuperjanov nõustus ja partisanid mahutati rongile.
 
Enne Tartusse jõudmist tuli soomusrongidel pidada väiksemaid võitlusi alates 13. jaanuari õhtust [[Voldi]]s, [[Äksi]]s ja [[Kärkna]]s.<ref name=tartu/>
31. rida ⟶ 32. rida:
Linn puhastati punaste vägede käest 14. jaanuaril. Järelejäänud lätlased põgenesid [[Võru]] ja [[Valga]] linna poole, nende jälitamiseks polnud Eesti vägedel jõudu.
 
==Krediitkassa massimõrv==
Tartu jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud suure massimõrva, hukates [[Tartu Krediitkassa]] keldris 19 tsiviilelanikku.<ref name=tartu/>
Tartu jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud suure massimõrva, hukates [[Kompanii tänav]] 5 asuva [[Tartu Krediitkassa]] keldris 19 tsiviilelanikku.<ref name=tartu/>: sh esimese Eesti õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]i, ülempreester [[Nikolai Bežanitski]] ja [[Mihhail Bleive]] ning [[Tartu Ülikooli kogudus]]e õpetaja ja usuteaduse professori [[Gotthilft Traugott Hahn]]'i ja [[Tartu Jaani kogudus]]e pastori [[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]]i ning 14 Tartu linnakodanikku.
==Kirjandus==
{{reflist}}
88 928

muudatust