resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
|ala=Tartu langemine Eesti kätte
|pildiallkiri=
|tulemus=
|osaline1= {{PisiLipp|Eesti}}
|osaline2= [[Pilt:Flag_RSFSR_1918.svg|27px]] [[Vene NFSV|Nõukogude Venemaa]]
|väejuht1=[[Julius Kuperjanov]]<br/>[[Karl Parts]]<br/> [[Anton Irv]]
|väejuht2=Aleksandr Remezov<br>[[Gustavs Mangulis]] ([[:ru:Мангулис, Густав Генрихович|ru]])
|jõud1=[[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]]<br> [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]]<br/>[[Soomusrongide Divisjon|Soomusrongid]]:
*[[Laiarööpmeline soomusrong nr. 1|LRSR nr. 1]]<br>
*[[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LRSR nr. 2]]
|jõud2=[[Punaarmee]]<br> [[Nõukogude Läti armee]] 1. Läti kütidiviisi<br/> [[6. Läti kütipolk]]<br/> ?
|kaotused1=Langenud ?
|kaotused2=Langenud või haavatud ?
}}
'''Tartu lahing''' peeti 13.-14. jaanuaril 1919. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Eesti
==Lahing==
9. jaanuaril andis
Enne Tartusse jõudmist tuli soomusrongidel pidada väiksemaid võitlusi alates 13. jaanuari õhtust [[Voldi]]s, [[Äksi]]s ja [[Kärkna]]s.<ref name=tartu/>
31. rida ⟶ 32. rida:
Linn puhastati punaste vägede käest 14. jaanuaril. Järelejäänud lätlased põgenesid [[Võru]] ja [[Valga]] linna poole, nende jälitamiseks polnud Eesti vägedel jõudu.
==Krediitkassa massimõrv==
Tartu jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud suure massimõrva, hukates [[Kompanii tänav]] 5 asuva [[Tartu Krediitkassa]] keldris 19 tsiviilelanikku.<ref name=tartu/>: sh esimese Eesti õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]i, ülempreester [[Nikolai Bežanitski]] ja [[Mihhail Bleive]] ning [[Tartu Ülikooli kogudus]]e õpetaja ja usuteaduse professori [[Gotthilft Traugott Hahn]]'i ja [[Tartu Jaani kogudus]]e pastori [[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]]i ning 14 Tartu linnakodanikku.
==Kirjandus==
{{reflist}}
|