'''S-lainedS-laine''' (ingl.k. secondary) ehk ristilaine on seismiline laine, mille levikul toimub kehaosakeste nihe risti laine levikusuunale.<ref>Earthquake Glossary [8http://earthquake.usgs.gov/learn/glossary/?term=S%20wave: S-wave]</ref> Seda tüüpi lainet juhivad vaid tahked keskkonnad. Tahked ained on reeglina [[jäikus|jäigad]] (nihkemoodul µ = ∞ ). Vedelikel ja gaasidel puudub jäikus (nihkemoodul µ =0), mistõttu need ei juhi ristilaineid. Erinevalt pikilainetest ei levi ristilained Maa välistuumas, kuna see on vedelas olekus. Seismiline energia levib välistuumas P-lainete näol.<ref name="lecture">University of Illinois at Chicago (17 July 1997).[9http://tigger.uic.edu/~rdemar/geol107/lect16.htm: Seismographs and the Earth'interior, lecture 16]</ref>Tekib niinimetatud varjutsoon S-lainete jaoks. Sise- ja välistuuma piiril pikilained murduvad ning ristilained saavad tekkida uuesti. Edaspidi levivad sisetuumas mõlemat tüüpi lainet. Sisetuumast väljudest muutuvad S-lained uuesti P-laineteks.<ref name="õpik">Robert J. Lillie (1999). [3http://www.2shared.com/document/61RJUDBB/Whole_Earth_Geophysics_-_An_In.html: Whole Earth Geophysics: An Introductory Textbook for Geologists and Geophysicists], lk 54-55, 213, 210-211</ref> S-lainete kiirust saab välja arvutada järgneva võrrandi abil:
Võrrandist järeldub, et levikukiirus sõltub keskkonna jäikusest ja selle tihedusest.
Võrrandist järeldub, et levikukiirus sõltub keskkonna jäikusest ja selle tihedusest. Maakoores ristilained levivad kiirusega 3–4 km/s ja see kasvab koos sügavusega. Maksimaalse kiiruse 7 km/s laine saavutab sügavusel 3000 km, [[vahevöö]] ja välistuuma[[välistuum]]a piirpinnal. Tahket sisetuuma läbib S-laine kiirusega 2.5-3.0 km/s. [3]<ref name="õpik" />Ristilained levivad üldiselt aeglasemalt kui pikilained. Seega jõuab S-laine seismojaama teisena, pärast P-lainet.▼
▲Võrrandist järeldub, et levikukiirus sõltub keskkonna jäikusest ja selle tihedusest. Maakoores ristilained levivad kiirusega 3–4 km/s ja see kasvab koos sügavusega. Maksimaalse kiiruse 7 km/s laine saavutab sügavusel 3000 km, vahevöö ja välistuuma piirpinnal. Tahket sisetuuma läbib S-laine kiirusega 2.5-3.0 km/s. [3]Ristilained levivad üldiselt aeglasemalt kui pikilained. Seega jõuab S-laine seismojaama teisena, pärast P-lainet.
