Erinevus lehekülje "Eesti kroon" redaktsioonide vahel

P (.)
Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, [[Günther Reindorff]]i ja [[Georg Westenberg]]i poolt.
 
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "[[taaler]]", mis võrdus 100 [[kross]]iga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid [[Aafrika]]s ja mitte haritud riikides. [[Jaan Tõnisson]] pakkus nimeks omaloodud nime "[[kuldar]]", mis pidi võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt<ref>–n. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Postimees, 29. september 1926, nr. 264, lk. 1/ref>. Tugev toetus oli ka nimedel "[[esta]]" ja "est", kuna [[Läti]]s on "[[Läti latt|latt]]" ja [[Leedu]]s "[[Leedu litt|litt]]". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud [[Rootsi]] järgi ning "sent" [[Lääne-Euroopa]]st. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.<ref>10 aastat Eesti krooni, [[Lääne Elu]], 14. jaanuar 1938</ref>
 
Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.
2127

muudatust